23.12.2025

 

„Advendikalender- kui psühholoogia kohtub hingejõuga“ 

 23.12.2025💫

Ühendus – kui “mina” meenutab, et on osa “meist” ja millestki veel palju suuremast eluallikast...

Me võime olla teistega koos ja ikkagi tunda end üksikuna.

Samal ajal, kui üks päriselt aus hetk võib tuua tunde, et ma ei ole oma kogemuses üksi...

Ühendus algab sellest, kui ma luban endal olla kohal just sellena, nagu olen – esmalt enda jaoks ja samm-sammu haaval ka teiste jaoks.

Psühholoogiliselt – kiindumusteooriast (Bowlby) ja haavatavuse seisundist nähtub (Brown), et meie närvisüsteem vajab turvalist kontakti:“Kas ma võin olla mina ise ja ikkagi kuuluda?”

Kui vastus seestpoolt tundub olevat “ei” langeme tavaliselt ühte kahest äärmusest:

Ühes äärmuses hakkame etendama – oleme üliabivalmid, alati “tublid” ja toredad, et keegi ei näeks meie päris tundeid.
Teises äärmuses tõmbame soomuse peale – tõmbume eemale, muutume kinniseks, veidi külmaks või irooniliseks, et keegi ei saaks meile liiga lähedale.

Tervislik ühendus on nende äärmuste vahepealne ruum: aus, piiritletud, ebamugavalt ebatäiuslik. See on vaikne teadmine: “On olemas inimesed ja kohad, kuhu ma saan maanduda iseendana.”

Spirituaalses vaates – on süda see koht, kust saad tunda: olen mina ise ja samal ajal osa millestki palju suuremast. Kui süda tasapisi pehmeneb, võib tulla äratundmine: “Ma ei ole üksi – olen ühenduses inimestega, maailmaga ja millegagi, mis mind hoiab.”

Tänulikkus aitab ühenduseni liikuda. See muudab vaikselt sisemist sagedust nii, et mõte“Ma olen täiesti üksi”hakkab tasapisi asenduma kogemusega: “Mind hoitakse ja toetatakse viisidel, mida ma alati ise märgata ei oska.” 🌿 

Igapäevaelus võib see tunduda nii:

Sa väljendad end tõeselt: “Ma olen tegelikult väsinud ja natuke hirmul praegu,”

ja saad vastuseks:“Mina ka, rohkem kui olen välja näidanud...”

Keegi pole midagi “ära parandatud” aga raskus muutub kergemaks – kaks südant, üks jagatud väli.

KAS MA LIHTSALT ÜMBRITSEN END INIMESTEGA VÕI OLEN PÄRISELT ÜHENDUSES ISEENDA JA VÄLJAGA?

Võta täna hetk ja mõtle millegi või kellegi peale – kus tunned end hoitult- üks inimene, üks koht, üks mälestus või midagi spirituaalset…

…ja ütle vaikselt: “Aitäh, et mul olemas oled!”

💞 Sügaval lugude all on meie südamed juba ammu omavahel ühenduses. 💞

Armastusega,

Kristel 🤍

#psychologyandspirituality #wholeyou

22.12.2025

 

„Advendikalender- kui psühholoogia kohtub hingejõuga“ 

 22.12.2025💫

Kui vana stsenaarium enam ei toimi ja elu küsib ümberõpet…

Ühel hetkel märkad, et nipid, mis varem aitasid hakkama saada, 

ei too enam tegelikku kergendust.

Mask muutub raskeks, rutiinid tunduvad tühjad ning kusagil sügaval tekib vaikne teadmine:

“Ma ei saa enam niimoodi edasi elada...!”

Psühholoogiliselt – üleminekuteoorias (W. Bridges) algab päris uus algus alles siis,

kui tunnistame endale, et vana sisemine stsenaarium on läbi ja ei aita enam funktsioneerida...
Enesemääratluse teooria (Deci & Ryan) ütleb, et tõeliseks heaoluks vajame kolme kogemust:

• autonoomia – ma saan valida;
• pädevus – ma saan mõjutada;
• kuuluvus – ma olen oluline ja kuulun.

Kui elame peamiselt kohusetunde ja hirmu järgi on eelpool nimetatud vajadused ainult poolikult kaetud: funktsioneerime aga ei tunne end sügaval tasandil elusana.
See võib avalduda vaikse läbipõlemise, tuimuse või tundena, et justkui vaatan oma elu kõrvalt- selle asemel, et seda päriselt elada!

Spirituaalsest vaatenurgast – Sinu elujõud keeldub lõputult voolamast käitumismustritesse ja rollidesse, mis Sind tühjaks teevad. Energia, mis kunagi “vana mina” elus hoidis, tõmbub tagasi- vestlused tunduvad lamedad, töö maitseb nagu papp, vanad naudingud on kuidagi tühjad ja ei täida enam...

Hing ei tulnud siia ainult linnukesi kirja panema ja teiste ootusi täitma. Raskus, mida võid tunda ei pruugi olla lihtsalt “depressioon” – see on elujõud, mis keeldub jäämast igaveseks liiga kitsasse vormi ja tahab, et väli saaks laieneda ja täituda Sinu enda valgusega.

Küsimus “Kuidas ma siia üldse jõudsin?” ei ole karistus Universumilt – see on uks- kutse korraks peatuda ja küsida: “Kuidas saaksin end rohkem elusana tunda?” 🌿

Igapäevaelus võib see tunduda näiteks nii:

“Ma tunnen end peamiselt ‘okei’, aga ei mäleta aegu, millal viimati olin siiralt elevil ja energiline”

Justkui ootad, et nädalavahetused, pühad või kellegi teise plaanid tooksid sulle selle elu- ja elevustunde, mida sa endale iga päev väikeste sammudega ise anda ei jaksa, ei oska või pole lihtsalt harjunud lubama…

MIS ON ELUSUS?

Pööra vastuse küsimiseks oma keha poole – leia vaikne hetk ja sule silmad…siis küsi endalt:

“Millal tundsin end viimati päriselt elusana?”

• Märka pilte, hetki, kehatundeid või lugusid, mis üles kerkivad ja Sinus midagi liigutavad.
• Kirjuta üles need hetked, mis meenuvad (ka lapsepõlvest).
• Sealt saad esimesed vihjed, mida elusus Sinu jaoks tähendab – midagi tuttavat kunagi kogetust.

Elusus on emotsioonide spekter, mis on kui sisemine juhatus, kuidas edasi?

🧡 Kui lubad endal tunda- annad oma elule loa õide puhkeda 🧡

Armastusega,

Kristel 🤍

#psychologyandspirituality #wholeyou