reede, 3. aprill 2026

From Good Friday to the Resurrection as from a perspective of ones Soul Journey


Good Friday is marked as a holiday on the calendar. But in the deeper meaning of life, it is never just one day and neither the holiday

It is a state that does not ask whether you are ready.
It simply arrives…and brings with it silence, heaviness, and a depth that is difficult to fully put into words—because for each person, it is a deeply personal and unique experience.

And if you have lived through it, you may recognise that this is not the same as depression
even though it can feel similar and is often mistaken for it. Because beneath the heaviness, something in you is still moving and calling you to take action. 

Good Friday, the silence that follows, and Easter are not only a religious story. They are an inner journey that almost every person touches at some point in their life—whether consciously or not. Not outwardly as crucified, but within their inner world.

I have seen this pattern many times—through my work as a therapist, but even more deeply in my own life.

Good Friday – The Collapse

There are periods when you are not understood.
When your choices are questioned, and even your mental or emotional state is doubted.

And perhaps the most painful part is this—your experience is minimized or misinterpreted, especially by those from whom you expected understanding the most.

If you are sensitive, aware, and inwardly open, this does not stay on the surface. It is not something you can simply “get over.” It enters your nervous system, your body, and your identity. This means it is no longer just a thought like “I am struggling” or “someone didn’t understand me.” It becomes something you experience with your whole being.

You begin to question yourself:

“Am I wrong?”
“Am I too much?”
“Or not enough?”

Psychologically, this is the moment when the old structure of identity begins to break down. The roles you have relied on no longer hold. External reflections no longer confirm you— people around you no longer respond the way you are used to. They do not see you the same way. They do not meet you in the same way. And without that mirror, uncertainty arises within you. This can feel both liberating… and deeply destabilizing. Because now the question is no longer:

“How am I seen?” but: “Who am I, if no one reflects it back to me anymore?”

In spiritual language, this is the awakening of the soul and the beginning of the search. A loss of control.  A call into deeper contact with something that can no longer be managed by the mind.

This is your journey of the cross.

And it is not easy.

It is a series of life events that bring you to a place where you can no longer be who you once were. Not because you do not want to…but because it simply no longer works.

And in this place, it is easy to lose trust in your own perception. You may feel like you are losing your mind. A deep, almost existential fear can arise—as if something inside you is ending. Your thoughts may become overwhelming, even catastrophic…and you may become afraid to listen to them.

This is what a spiritual crisis may feel like.

In that moment, it feels like the end. But in truth, it is the beginning.

The In-Between – Silence and the Void

I have come to understand Good Friday not only as a symbol, but as a state. Something that does not last only one day…but can stretch into weeks, months, or even years.

It is not only the story of Jesus Christ being crucified- It is the story of a human being who reaches a point where their former life is left behind—and there is no way back.

Between those two, there is a kind of abyss.



I remember one such moment in my life very clearly. I was in the middle of a storm of events—not observing from the outside, but fully inside it. And then it came. A moment that was not loud or dramatic. It was quiet… but completely clear- inner awakening: “I cannot continue like this anymore. Either I give up completely…or I learn how to live again.”

Bankruptcy was one visible part of that process. In the Estonian cultural and economic context, it is often stigmatized and dismissed—as if it defines you as unreliable or somehow flawed. People and institutions see the weakness, but they do not see the strength that is born through such a process.

Outwardly, life was breaking apart…but inwardly, something deeper was breaking—my identity.

The knowing of who I had believed myself to be for years - How to act, how to decide, how to carry responsibility. I had been used to create, hold and lead but suddenly… none of it carried the same meaning.

I did not only lose something external. I lost the ways I had learned to know and experience myself— or perhaps more truthfully, the ways I had learned not to…the patterns that had kept me from truly knowing myself.

That was my cross. But the cross was not a punishment.

It is the moment when life finally stops you—because your soul wants to awaken and leave behind the burdens you have been carrying, even when you already knew your strength was running out.

You can try to keep going, solving, controlling…but something inside you no longer follows.

And the question arises:

"Who am I, if I am no longer who I thought I was?"

Transformation begins - A turning point- Arise as new and LIFE itself becomes your teacher beside the spiritual coach who is essential while you are in the process…i wish I could have one…, but It gave me the strength to really discover what it really is how it affects and how to clime up from the lowest and stay beside yourself while never abandon again!

Resurrection – A Different Kind of Life

Resurrection is often imagined as a moment. But in real life, it rarely arrives all at once. It unfolds slowly as a becoming of someone you have never been before.
It is quieter than expected, with loads of confusion but less dramatic and more real. It shows itself in small shifts:
  • in how you respond instead of react
  • in how your body begins to feel safer
  • in how clarity replaces constant doubt
  • in how you no longer need the same external confirmation to know who you are

You begin to live differently.

Not because everything is solved—but because something within you has changed.

There is more space.
More trust.
More presence.

And slowly, life begins to move again. Not in the old way. But in a way that is more aligned with who you truly are.

Returning to the Beginning – Consciously Living the Process together with my family

Fast forward ten years… and back to where it all begins again.

In December 2023, when we moved to Italy as a family, that same feeling returned—only in a new form. And yes it whispered long before we actually took a step forward- but eventually that was choice!
The truth is, this process is not over. It hasn’t been fully integrated or completed.
We are still in it—living it, embodying it, and learning, step by step, how to live, how to be, and how to act from within it.

Even though I knew we were stepping far outside our comfort zone, I did not expect it to feel like another journey of crucifixion and rebirth. But this time, It was our choice and in this case it can be leaded. I am fully conscious of what we are going through and not alone in that experience—we are in it as a family, each one moving through their own awakening with following process, in their own time.

And yes… at times, it feels like chaos!

The Quiet Becoming 

And yet… something within knows this is not a mistake. This is transition. Not the beautiful, inspirational version that is often shared. But the real one. Where you are not yet the “new you, where you have been arisen from the ashes ” but you are no longer the old one either.

And in this in-between space… where we actively are learning.

Learning to allow ourselves to be awkward.
Learning to not know.
Learning to make mistakes.
Learning to be unseen—without losing connection with ourselves.

It is not easy.

There are moments when I want to withdraw…or prove that I am more.

But perhaps for the first time in my life, I am not trying to escape this state.

Because somewhere deep within, there is trust that even in this awkwardness, helplessness, and invisibility a new life is already forming—still searching for its shape.

This is the part that is spoken about the least—the time between the cross and resurrection. Because it is so vulnerable, so sacred, so difficult to grasp…and at the same time, so quiet.

Psychologically, it is a transition zone. The nervous system is learning to adapt to a new reality.

Spiritually, it is emptiness—and vastness at the same time. And often, it can feel meaningless.

“I cannot do this anymore. What is the point of all this?”

But if you look deeper, this is a reconfiguration. Because when you are inside the egg, the cracking feels like destruction. But in truth, it is the only way life can continue.

The shell was never the enemy. It was protection during the evolution. It simply becomes too small.

And slowly… something begins to change.

You no longer react to everything the same way. You no longer feel the need to explain yourself. You stop searching for validation.

And most importantly—you begin to trust what you feel, even when no one else reflects it back to you.

This is resurrection. Not as an event—but as a state.

If something in your life or within you is breaking right now…perhaps you are not lost.

Perhaps you are exactly at the place where the shell is beginning to open. And even if it feels like a cross you can no longer carry, there is already a light waiting for its moment to break through and lift you. 

Be patient, be gentle for yourself and more importantly be supported while you’re transitioning. Spiritual growth and crisis is not only where life collapses . It is where a different kind of life begins.

Wishing you a colourful, peaceful and meaningful Easter time with yourself and your loved ones!


With love,
Kristel 🤍

esmaspäev, 12. jaanuar 2026

Keskpäeva ankur- vaikus ja fookus, mida Sinu keha jääb mäletama!

 

Keskpäeva ankur – 14-päevane Zoomi grupimeditatsioon  


On täiesti võimalik, et Sinu elus pole praegu ühtegi suurt katastroofi… ja ometi tunned õlgades pinget, peas mõtete liiklusummikuid või kehas väsimust, mis ei lahene isegi puhates. Vahel on see nagu vaikne sumin, mis käib kaasas ka siis, kui päev on justkui “rahulik”. Aga ometi on sees tunne, et kogu süsteem on stardivalmis: valmis reageerima, valmis pingutama, valmis jooksma järgmise ülesande juurde.

See on taustamüra, mida teised ei kuule, aga sina tunned. Mõnikord kehaliselt- kõhus, õlgades, turjal, lõualuus või pingena peas. Mõnikord mõtetes — nagu oleks ajus ööpäevaringselt lahti brauser 123 vahelehega ja veel hullem versioon, kui mõlemaid korraga...

Kui eelnevalt kirjeldatud pinge on kestnud kaua, ei pruugi keha enam osata “lihtsalt puhata”. Sa võid lamada diivanil, aga sisemine süsteem on ikkagi valvel.  Kui eluenergia liikumine takerdub — emotsioonid ei saa liikuda, väljenduda, laheneda — tekib väsimus, ärritus ning ajapikku lisandub veel erinevad sümptomid.
Inimene vajab ellujäämiseks rütmi ja vaheldust: puhkust ja tööd, tervislikku toitu ja liikumist, lähedust ja turvalisust, suhtlust ja rõõmu…ka vaikust. Viimane on aga nagu defitsiit või nagu haigus, mida kardetakse.

Oma töös olen kohanud tihti ütlusi:“Ma saan aru, mida ma peaksin muutma… aga ma ei suuda.” Või “Kõik on justkui okei, aga ma olen väsinud.” Või “Mu peas ei jää kunagi vaikseks.”

Ja sellele vastan üldjuhul: "See ei tulene Sinu võimetusest või iseloomust. See on närvisüsteem, mis on ülepinges."
Sellisel puhul ei aita ainult mõistmine- miks nii tunned? Keha vajab kogemust. Uut kogemust. Üks igivana kogemuslik vahend võib aga siiki paljudele olla veel uhiuus- MEDITATSIOON

Mida meditatsioon põhjustab?


Meditatsioon ei elimineeri koheselt mõtteid — pikaaegse praktiseerimise korral tõesti jõuad välja"gap" tsooni, kus tõesti ongi vaikus ja mõtteid ei eksisteeri, kuid selleks siiski kulub aastaid.
Mediteerides õpid märkama: “Ahaa, mu tähelepanu läks ära… ja ma tulen tagasi.”
Sa õpid tundma ka oma keha: “Ahaa, mu õlad on üleval… ma lasen neil alla vajuda.”
Ja mis kõige olulisem — kui hingamine saab vabamaks ja aeglasemaks, annab diafragma liikumine kehale turvasignaali. See vähendab stressireaktsiooni, rahustab närvisüsteemi ja aitab fookust taastada.

Meditatsioon aitab sul õppida:

  • kuidas tulla tagasi fookusesse, kui Sind mõtted hajutavad,
  • kuidas märgata pinge kohti enne, kui need muutuvad kurnatuseks,
  • kuidas õppida looma sisemist tasakaalu, mis ei sõltu täielikult välisest olukorrast?

Tasakaal on õpitav — ja see algab kehast!


Tasakaalust räägitakse tihti nagu “heast perioodist” — justkui see tuleks siis, kui elu lõpuks rahuneb. Aga tegelikult on tasakaal palju täpsem mõiste: tasakaalus inimene on see, kes suudab kogeda kogu emotsioonide spektrit ja jääda samal ajal endale juhiks. 
See tähendab, et kurbus, viha või ärritus ei ole automaatselt “tasakaalutus” — need on signaalid. Ka rõõm ei ole automaatselt tasakaal — rõõm võib mõnikord olla kaitse, mis hoiab sind “toimimas”, aga samal ajal kurnab. 
Tasakaal tekib siis, kui õpitakse emotsioone reguleerima ja keha eest hoolitsema. Ning seda õpitakse harjutamise kaudu, mille juurde kuulub aluskomponendina ka meditatsioon.

Järgnevalt on lühike video selgitavaks abiliseks, mis on meditatsioon ja kuidas see Sind toetab? Video baseerub blogi varasemale postitusele "Miks meditatsioon muudab Sinu elu?"



Miks avan taaskord zoomis grupimeditatsiooni 14 päevaks ? 


Viimastel kuudel olen aidanud kohtumise käigus klientidel proovida meditatsiooni üks-ühele — ka inimestega, kes pole varem mediteerinud ning arvasid alguses, et: “see pole vist minu teema”. Just nendel puhkudel on olnud kõige liigutavam näha, mis juhtub, kui keha saab lõpuks kogemuse, et pingest on võimalik väljuda ilma võitluseta.

Tagasiside on olnud lihtne ja selge: pärast meditatsiooni on rohkem selgust ja rahu, parem fookus ning sageli ka parem uni ning kehas vähem pinget. 

Tagasiside klientidelt inspireeris mind avama uuesti grupiruumi Zoomis — olen seda formaati varem praktiseerinud ja tean, kui hästi see töötab. Kui närvisüsteem saab korduse ja hoitud rütmi, leiab ta palju kiiremini uue orientatsiooni.
Ma armastan meditatsiooni kirjeldada ühe lihtsa metafooriga: meditatsioon on nagu arvuti defragmentimine. Olen seda praktiseerinud umbes 12 aastat ja näinud, kuidas juba ainuüksi rütmiline “tagasitulemine” hingamise ja keha juurde aitab närvisüsteemil korrastuda. Väliselt ei pruugi midagi suurt juhtuda, aga sees lähevad asjad paika — pinge väheneb, fookus selgineb ja reaktsioonid muutuvad pehmemaks. Nende aastate jooksul olen teadlikult jätnud vahele ka pikemaid perioode, et tunnetada mis juhtub?... neid kogemusi võin ka grupis  huvikorral jagada.

Sama lugu on ka Sinuga. Kui su tähelepanu ja närvisüsteem saavad tasapisi plastilisemaks, muutud oma elu keskel loovamaks ja tegutsemisvõimelisemaks — mitte ainult “rahulikumaks”.


Kohtumiste ajakava perioodil 

T–R: 12:00–12:30
Esmaspäev: 12:00–13:00
Nädalavahetus: iseseisev praktika

Miks just lõuna ajal 12:00–12:30?

See on valitud teadlikult nagu sisemine “päeva keskmine punkt”, mis aitab päeva lõpuni kergemini kanda ning

  • hommikul saad rahulikult puhata nii kaua, kui vähegi võimalik (ka see on taastumine)
  • lõuna ajal saad teha “restarti”, et fookus taastuks ja päev saab lõpuni kergemini kantud, ilma et peaksid ainult tahtejõuga suruma
  • õhtud jäävad perega või lemmik tegevustega tegelemiseks.

Kellele see sobib?

See sobib Sulle, kui:

  • on keeruline keskenduda ja päev väsitab rohkem kui varem,
  • tahad vähendada sisemist rahutust ja pinget kehas,
  • tahad õppida meditatsiooni turvaliselt, juhendatult ilma “õigesti tegemise” pingeta,
  • oled iseseisvalt proovinud...aga isegi 5 minutit on olnud täielik piin...,
  • tahad luua harjumuse, mida saad hiljem ise jätkata.

Miks just 14 päeva — ja mida see päriselt annab? 

14 päeva ei ole veel piisav, et närvisüsteem teeks läbi täieliku püsiva muutuse — eriti kui stressi ja pingemustrid on olnud pikalt sees. Aga 14 päeva on piisav, et tekiks kaks kõige olulisemat alust:

  1. Tunnetuslik ankur meeles ja kehas
    Sa saad kogemuse, milline on võimalik rahuseisund kehas ja meeles.

  2. Tahe jätkata iseseisvalt
    Kui meel kogeb, et 20 minutit päevas toob päriselt fookuse ja rahulikuma ja meeldivama oleku, tekib loomulik soov jätkata ning närvisüsteem alustab õpinguid ja tegevust ümberhäälestuseks.

Mina aitan sul selle 14 päeva jooksul luua “ankru” — ehk selge, kehatasandil äratuntava rahu- ja fookusetunde, mille juurde sa oskad hiljem iseseisvalt tagasi tulla. Nii saad seda tunnet samm-sammult tugevamaks kasvatada ning luua endas rohkem tasakaalu, fookust ja rahulolu.

Nädalavahetused on teadlik “proovitsoon”

Selle praktika üks eriti väärtuslik osa on nädalavahetuse proovitsoon.
See tähendab, et nädalavahetusel me Zoomis ei kohtu — sa teed meditatsiooni iseseisvalt.

Miks see on oluline? Sest nii saad sa päriselt kogeda:

  • mis vahe on hoitud grupiruumil ja üksi praktiseerimisel,
  • mis sind toetab, kui teed seda iseseisvalt,
  • millised küsimused ja takistused tekivad, kui sa päriselt proovid.

See on kingitus, mitte “auk” — proovitsoon on osa õppest, eriti kui oled alles algaja.

Esmaspäevad on pikemad: et küsimused saaksid vastused...

Et proovitsoon ei jääks “üksinda pusimiseks” on esmaspäevad 1-tunnised (12:00–13:00) 

Me võtame aja, et:

  • vastata nädalavahetuse proovitsoonis tekkinud küsimustele,
  • teha praktika kohandusi, kui midagi vajab pehmust või tuge,
  • süvendada ankruid, et iseseisvalt oleks lihtsam jätkata.

Kui endas kahtled, kas see praktika on Sulle vajalik- on üks väike praktiline test:

Kui ärevus või sisemine pinge on kõrge, on üks väga lihtne mõõdik:

Kui kaua suudad lihtsalt istuda vaikuses ilma, et midagi teeks või kuulaks? 

Missugused on Sinu mõtted selles vaikuses?

  • Kas need on sõbralikud ja lasevad Sul olla?
  • Või hakkavad nad karjuma: “see on mõttetu, raiskad aega, tee midagi!”
  • Kas Su meel loob sulle kohe to-do listi?

See pole süüdistus. See on info, mis näitab kui “valvel” Sinu süsteem on?


Sina otsustad, kuidas minu panust meditatsiooni protsessis toetad...? 

Kuni 31 jaanuar on osaluspanus 79 €/in
alates 01. veebruarist on osaluspanus  99 €/in
Kui aga tuled koos sõbraga/kaaslasega on Teie mõlema osaluspanus 59 € / in 

Jah, koos on soodsam, lihtsam ja kindlasti ka kaasahaaravam, sest Teil on võimalus ka omavahel kogemust jagada- miks- mitte ka koos hiljem praktiseerimist jätkata!?

Kui nüüd mõtled, et: "Päriselt ka või... lihtsalt istumise eest maksan kellelegi raha?" Siis vastus on JAH ja MITTE AINULT ning lisaks kinnitan, et tasuline osalus on Sinu jaoks eriti hea uudis, sest see paneb paika ühe olulise asja — vastutuse. Mitte “kohustuse”, vaid VASTUTUSE, mis Sind toetab!
Kui sa juba oled väsinud ja ärev, siis sa ei vaja veel üht asja, mida “peaks tegema” või "võiks proovida". Sa vajad midagi, mis aitab Sul päriselt kohale tulla, kogu oma tähelepanuga. Tasuline panus teeb selle lihtsamaks: sa ei tule “korra proovima” ja siis kaod ära. Sa annad endale märgi: see on minu tervise ja fookuse prioriteet.

Tasuline = MINA VALIN = vastutus = TULEMUSED.

Mõtle nii: osaluspanus ei ole “hind  ja aeg meditatsioonile”, vaid investeering elule! Võimalus lõpetada enda edasilükkamine ja enese altvedamine. Osalusega annad endale selge märgi: "See on minu jaoks oluline ja ma tulen kohale."

Aega paraku juurde ei tule. Ja kui keha on pikalt valverežiimis, siis ta ei muutu iseenesest rahulikuks — ta lihtsalt harjub pingega ja hakkab seda “kandma” üha sügavamal. Kuni ühel hetkel tuleb piir ette ja keha ütleb: “ma enam ei jaksa.”

Selle praktika mõte on peatada see protsess enne, kui keha peab liiga valjult märku andma. Jah, see kõlab otse — aga tervis on palju väärtuslikum kui jätta kasutamata üks väike panus - see väga väärtuslik pool tundi päevas kahe nädala jooksul, mis võib Sinu süsteemile päriselt uue suuna anda.

Kahe nädala pärast ei tundu paigalolek enam hirmutav ega “liiga palju nõudev”. Sa ei pea enam kartma, et isegi 5 minutit vaikust teeb enesetunde hullemaks kui pidev tegutsemine — sest just siis, kui oled juba väsinud ja õnnetu, võib olla “tegutsemise” režiim  saanud Sinu mugavustsooniks ja ainukeseks viisiks, kuidas end pinnal hoida.

See teekond aitab sellest mugavustsoonist õrnalt välja tulla, õpetades kehale ja meelele, et rahu on turvaline.


Mida see osalus endas sisaldaski?

Lisaks 14 päeva juhendatud meditatsioonile saad:

  • Hoitud ruumi grupi põhise eesmärgi ja rütmi ning vajadusel juhendamist  (see on närvisüsteemi “uus õpetaja”)
  • Nädalavahetuse proovitsooni — harjutad üksi ja saad päris kogemuse, mis juhtub, kui ruumi ei hoita (ja see toob esmaspäevaks päris küsimused)
  • Esmaspäeviti 1/2 tundi lisaks, et saaksin Sinu küsimustele vastata ja kogemusi kaardistada 

Lisaks sellele ka midagi käega katsutavat:

🗂️ Tööriistad kaasa: saad praktikumi käigus kasutatavad tööriistad failidena, et saaksid neid kasutada ka pärast praktikat iseseisvalt.

🎁 Loosiboonus: Osalejate seast loosime viimasel päeval välja 1 mediteerija, kes saab võimaluse tasuta tuvastada oma takistused 1:1 kohtumisel tavaväärtuses 105€ ja 1 mediteerija, kes saab ühekordse -50% sooduskoodi kasutamiseks Kristel Kesalo poolt pakutavate teenuste kasutamiseks (va. paketid). 

🎁 OPPA.ee boonus: kõik osalejad saavad -15% sooduskoodi OPPA.ee autentsetele Itaalia maitsetele Liguuriast (kui su keha hindab autentseid Itaalia maitseid ja eriti kvaliteetse oliiviõli toetavat mõju - mõnus kehale suunatud lisaboonus).

Sa ei osta “meditatsiooni”, vaid 14-päevase teekonna, mis aitab sul luua ja kinnistada kontakti oma kehaga — et oskad pärast 2. nädalat ka iseseisvalt jätkata.

Kahe nädala pärast ei tundu paigalolek enam hirmutav ega “liiga palju nõudev”. Sa ei pea enam kartma, et isegi 5 minutit vaikust teeb enesetunde hullemaks kui pidev tegutsemine — sest just siis, kui oled juba väsinud ja õnnetu, võib “tegutsemise” režiim olla saanud  mugavustsooniks ja ainukeseks viisiks, kuidas end pinnal hoida.

See teekond aitab sellest mugavustsoonist õrnalt välja tulla — ja õpetab kehale, et vaikus on turvaline.


Ütle endale JAH praegu, et see ei jääks ainult heaks mõtteks, mida homme kaaluda- kui “on rohkem aega”!

Praegu on hea aeg!

Mitte selleks, et pingutaksid rohkem —vaid selleks, et keha saaks lõpuks uuesti mäletada, kuidas on tunda end lõdvestunult ja mõtlemisvõimelisena.


👉 Broneeri koht 14-päevases Zoomi grupimeditatsioonis: 

SIIN ja PRAEGU


Kui tunned, et 14 päeva on Sulle hea algus, aga mitte veel “piisav”, ka see on täiesti normaalne — mõne koha pealt vajab elu rohkem kui ankru loomist. Vahel vajab ta päriselt uut suunda.

Ma olen ise olnud korduvalt selles kohas, kus väliselt teistele näib, et justkui kõik toimib… ja samal ajal sees enam miski ei toimi. Sa teed oma asju edasi, aga tajud, et midagi on läbi saanud. Et senine viis elada, armastada või töötada ei kanna Sind enam.

See ongi muutuse lävi.

Ja ausalt — see faas on sageli kõige raskem, sest see ei ole enam “probleemi lahendamine”, aga pole veel ka “uus algus”. See on vahepealne, äärmiselt ebamugav ruum- seal on segadust, lootusetust, emotsionaalset rabedust, igatsust, kahetsust ja kuklas on üks suur küsimus:

“Kuidas ma liigun siit edasi nii, et ma end puruks ei rebiks ja end sellega veel enam ei kaotaks?”

Kui tunned, et eelnev küsimus on ka Sinu sees, siis pärast meditatsioonipraktikat on ka võimalus jätkata 4-kuulise jätku teekonnaga “Muutuse lävelt tõusujoonele” — et ei peaks tundmatust läbima üksi! 

See programm aitab muutuse päriselt kehastad Sinu valitud eluvaldkonnas. Me istutame muutuse kehasse ja närvisüsteemivalikutessepiiridesse ja Sinu igapäevastesse sammudesse, et sa ei kukuks tagasi automaatpilooti. Suurim oskus, mida sa õpid: enne tegutsemist tunnetada, mida sa tegelikult vajad — ja tegutseda sealt.

🧘‍♀️ 🧘‍♂️ 🧘Meditatsiooni grupiga liitujad saavad programmi tutvustuse esimesena, sest grupp tuleb väike (kuni 12 inimest) ja teekonna jooksul on oluline pühenduda ka 1:1 kohtumistele, et Sinu protsess saaks päriselt hoitud ja nähtud.

Aga praegu… luba endale see rütm: 14 päeva hoitud ruumi, et su keha saaks päriselt kogeda, et vaikus on võimalik — ja iga jätkatud päevaga muutub see tunne üha kättesaadavamaks ja automaatsemaks...

Armastusega,

Kristel 🤍

#meditatsioon 

Enim loetud postitused käesoleval nädalal