NB! Zoom keskkonnas Aprillis reedeti vahemikus 12.00 -13.00 teema kohane arutelu ja küsimustele vastamine.
Teema: "Ärkamisaeg vol.5"
Aeg: Apr 24, 2020 12:00 Europe/Tallinn
Join Zoom Meeting
https://zoom.us/j/93068369654?pwd=UzNzYS9wODUwUU40T0hCSFdjeFVBQT09
Meeting ID: 930 6836 9654
Password: 008251
Aeg: Apr 24, 2020 12:00 Europe/Tallinn
Join Zoom Meeting
https://zoom.us/j/93068369654?pwd=UzNzYS9wODUwUU40T0hCSFdjeFVBQT09
Meeting ID: 930 6836 9654
Password: 008251
 |
| Ärkamisaeg |
Avastasin, et olin postituse eelnevalt valmis kirjutanud, mida ei olnud aga varem avaldanud ja tänasest olukorrast lähtuvalt, muutsin lihtsalt aktuaalsemaks.
Postituse peamine küsimus seisnes juhtnöörides Mida teha, kui tunned, et enam ei jaksa ja miskit tuleb elus ümber korraldada?
Eesmärk oli kutsuda inimesi rohkem iseennast kuulama ja endaga kontakti saavutama läbi teadvustamise, mis toimub Sinu ümber ja sees või vastupidi!
Eesmärk oli kutsuda inimesi rohkem iseennast kuulama ja endaga kontakti saavutama läbi teadvustamise, mis toimub Sinu ümber ja sees või vastupidi!
Täna oleme olukorras, kus enamuse jaoks on see otsustus juba ära tehtud ja ise sellega võitlema ei peagi! Mis on ju isegi hea! Sugugi kerge ei ole iseseisvalt otsustada peatuda ja vaadata, mis siis sellele järgneb? Kõik saavad aru, mida mõtlen, kes on seda kord kogenud...
Aga tagasi postituse peaküsimuse juurde- Kuidas toimida olukorras, kus tekib lühis ja enam ei oska antud punktist edasi minna...? Mida sellises olukorras soovitan?
Aga tagasi postituse peaküsimuse juurde- Kuidas toimida olukorras, kus tekib lühis ja enam ei oska antud punktist edasi minna...? Mida sellises olukorras soovitan?
1. Võta aeg maha ning positsioneeri oma hetke olukord.
Tänases eriolukorras on kõigile see võimalus antud ja loodan, et need 2 nädalat mõjuvad inimestele igati uuenduslikult. Tean omast käest, kui raske on end peatada, kui oled harjunud olema pidevas tegevuses. Puhkus võib olla tõeline piin teatud tüüpi inimestele. Tänases eriolukorras on see tehtud aga eriti ilmekaks- meilt on ära võetud liikumisvabadus ja antud selle asemele võimalus püsida kodus ja tunda pehmete väärtuste olemasolu- kõik, mis kuulub pere olemasolu juurde. Seisatada ja kuulatada iseennast ja oma keha ning emotsioone- kuidas reageerid sellele olukorrale?
Põhjusel, et tegemist on nö. rajalt maha võtmisega, mitte iseenda otsusega võtta aega, on võimalik, et haigestumiste arv kasvab veelgi. See ei ole seotud viirusega COVID-19, pigem stressitaseme langusega. Võtad aja maha ning keha reageerib haigestumisega, kuna tekkinud on pingelangus ja stressihormoonide taseme normaliseerimine. Närvisüsteem reageerib ja annab käsu lõdvestumiseks. Kui märguannet ei märka, kaitseb organism end immuunsüsteemi nõrgendamisega, tekitades Sulle võimaluse puhata ja magada, et organism saaks end tervendada ja taas energiat koguda. Käivitub elu alalhoiu instinkt, kus organismil tuleb end säilitada ja elus hoida, kuna ei ole võimeline uuesti põgenema, organism on selleks liiga nõrk.
Kui haigestud, siis hinga rahulikult, Sind ei ole tabanud ilmtingimata hirmus viirus, vaid oled end eelnevalt lihtsalt üle koormanud. Kui aga siiski tunned vajadust end viiruse osas kontrollida, siis loomulikult tee seda, sest kahtlustamine ja hirm koormab organismi veelgi!
2. Tunnista enesele, et nüüd on miskit viltu ning püüa mõista oma keha sõnumeid.
Kas tunned valu, väsimust, üleüldist energia puudust, või oled ärritunud ja närviline?
Oluline on neid tunnetusi ja emotsioone eneses tajuda ja neid selliselt aktsepteerida. Tahtmine on neid tundeid kindlasti vältida, mistõttu püüame esile tulnud tundeid eitada, maha suruda ravimitega, mingi väljamõeldud looga neid endale söödavamaks teha, et mitte tunda seda, mida sel hetkel tunned. Teine võimalus on ka emotsionaalne kontrollimatus, mille tulemusel jäävad tule alla ka teised, kes tegelikkuses ei ole isegi mitte seotud antud looga, mis Sind sütitas!
Öeldakse, et emotsioone tuleb väljendada- sula tõsi- kuid peame endale aru andma, kuidas seda teeme? Oluline on väljendada end kahjustamata teisi.
Veel üks äärmus on see, et nö. vaimne inimene on emotsioonitu. Täiesti vale arusaam. See, et iseenesega tegeleme, ei võta meil tundeid ju ära, vaid arendab võimet erinevate emotsioonidega toime tulla, mis muudabki tegelikkuses elu lihtsamaks ja rõõmsamaks. Muutub reageerimistaju erinevatele elusündmustele, mis aitab keerulistest sündmustest lihtsamini ja kiiremini välja tulla ja leida erinevaid lahendusi küsimusele - kuidas edasi?
3. Mõistnud, et oled sattunud situatsiooni, mis tekitab teatud reageeringu, identifitseeri oma keha tunnetus ja emotsioon.
Järgnevalt uuri lähemalt, mis või kes sellise reaktsiooni tekitas? Mõistlik on eneselt täiendavalt küsida: "Kas see emotsioon või tunne külastab mind tihti?"
Kui vastus on jaatav, on oluline mõtiskleda ja veel parem kirja panna tavapärased situatsioonid, kui emotsioon ja kehatunnetus esile kerkib. Mõtiskledes ei ole võimalik täpselt tagasi vaadata, seega leia endale märkmik, kuhu hakkad enda keha tundeid ja emotsioone ning sellele eelnenud situatsioone ülesse märkima. Ainult teadvustades saad hakata enda juures midagi ümberkujundama, vastasel juhul oled oma harjumuste küüsis ja reageerid ja käitud jätkuvalt oma tavapäraste käitumismustrite saatel.
4. Oled tuvastanud situatsiooni ja emotsiooni koosmõju, on oluline mõista oma käitumismustri sisu.
Nüüd, kui oled saanud iseenesele veidi lähemale ja teadvustanud korduvuspärasuse, on oluline mõista- mis on selle käitmisviisi põhjuslik seos?
Esita endale rida küsimusi:
1) Mis emotsioon selle käitumise vallandab?
2) Kuidas keha reageerib?
3) Kuidas see emotsioon mulle antud situatsioonis kasulik on?
4) Mida see emotsioon laseb mul teha?
5) Mida see emotsioon takistab mul tegemast?
6) Kas antud käitumisviis on mulle edaspidi kasulik ja vajalik?
7) Kuidas soovin tulevikus käituda, kui selline situatsioon peaks korduma?
8) Kuidas ma soovin end tunda, kui tuleviks antud situatsiooni peaks sattuma?
9) Mida selleks teen, et minu käitumine antud korduvuspärasuses muutuks?
Küsimuste esitamine annab võimaluse end mõista. Lihtsalt mõtlemisega neile küsimustele tõepäraseid vastuseid leida ei pruugi, mistõttu soovitan vastata kirjalikult.
5. Mida selle teadmisega peale hakata?
Vastused, mis annavad põhjuslikkuse antud käitumisele võivad olla üllatavad ja samas täiesti ilmselged - siis on väga hästi- oled teinud hea töö ja jõudnud taas iseenesele lähemale!
Järgnevalt tuleb hakata seda reaalses elus praktiseerima.
Ära siis üllatu, kui antakse võimalus juba peagi end proovile panna sarnases situatsioonis. Sinu ülesanne on teadvustada, et nüüd on see koht, kui on vaja reageerida teisiti.
Õnneks oled kodutöö varem ära teinud ja sul on alateadvuses see info ka olemas. Otsustasid juba varem, läbi küsimuste esitamise, kuidas antud situatsioonis soovid järgmisel korral käituda. Üle jääb vaid proovida, kuidas hakkama saad? Kui seekord ei õnnestunud- ära muretse- tulevad uued võimalused...
Kui aga juhtub, et ei suuda küsimustele vastates ise midagi põhjuslikku tuvastada- siis on mõistlik küsida abi ja võtta ühendust oma terapeudiga, et see põhjus koos alateadvuse soppidest ülesse leida ja paika panna ka Sulle sobiv käitumisviis antud olukorras järgmistel kordadel. Teraapia annab Sulle võimaluse mõista ja end seeläbi muuta.
Küsimuste esitamine ei ole lihtne protsess, mida rõõmuga teha- see nõuab iseendaga aus olemist ja ilma hinnanguta enesesse suhtumist, mis esialgu kindlasti ei pruugi väga kergesti õnnestuda. Seetõttu on alguses mõistlikum paluda abi, et protsess iseenesest selgeks saaks ja tekiks ka eduelamus.
6. Põhjus tuvastatud ja eksam sooritatud, mis nüüd?
Olenevalt uskumuse sügavusest ja nn. eksami sooritusest, on nüüd oodata taastumisfaasi algust, mis võib veelkord tekitada kõrgendatud emotsionaalset seisundit või kehalist kaasmõju, väljendudes ka taastumisfaasis nö. tekkiva haigusena.
Vahe stressistaadiumi haiguse ja taastumisfaasi haigusega on kindlasti tajutav, sest esimesel puhul kaasnevad kehalised sümptomid pikema perioodi vältel, kuid tervenemise protsessis on sümptomid veidi kummalised.
Peavalu on üks, mis kindel. Lisaks võid tunda külma- kuumahoogusid, palaviku tunnet, kuid kraadides seda ei ole, keha võib valutada nagu ennem grippi, kuid gripis sa ei ole, kurk võib olla valus, kuid see kestab vaid päeva, higistad, kuid palav ei ole, võid tunda kõrgendatud südametegevust nagu paanikahoogude ajal, kuid arstid kontrollides midagi ei avasta jne, jne. NB! Kui tunned, et südametöö on ebaloomulikult kiirenenud ning hingamine on raskendatud ja / või esineb valu, tuleb kindlasti võtta ühendust kiirabiga, et taasatada normaalne füsioloogiline olukord organismis- see on kindlasti olukord, kus ei tohi riskida ravimitest ja järelvalvest kõrvale hoidmisega ja ise toime tulekuga!
Kui tegemist ongi tervenemisfaasi nn. haigusega ehk siis tervenemisega mõnest traumaatilisest sündmusest alateadvuses (mis on salvestunud keha kindlasse piirkonda või piirkondadesse), väljutab keha erineval moel kehavedelikke ja võib esineda ka valu, (võib esineda erinevates pea piirkondades ja kehal üleüldiselt) siis ravimeid antud faasis võtta ei soovita. Ravimid segavad keha tunnetust ja see võib tervenemise protsessi luhta keerata nii tunnetuslikult kui ka protsessiliselt. Ravimite mõju all keha tunnetused stabiliseeruvad ning võimekus oma eneseteadvusest kaob. Ärritaja surutakse maha ja reaktsioon kaob, mistõttu protsess võib jääda poolikuks ja seetõttu ka täielikult lõpuni lahendamata.
Kui on tegemist tervenemisfaasiga, soovitan kindlasti võtta ühendust oma terapeudiga, kes oskab Sind selles seisundis aidata ja oma enesetunnet leevendada.
Oma kahe viimase lapse puhul olen märganud huvitavat seaduspärasust. On kordi, kus nad lasevad aidata end salvide või turgutada eeterlike õlidega ja on kordi, kus nad kategooriliselt keelduvad nö. ravist. Keeldumise puhul on tegemist tervenemisprotsessiga, kus nad alateadliklt tunnetavd, et saavad ise hakkama ja ei soovi toetavaid mehhanisme. Tore on see, et peagi ongi kõik möödunud. Nina tilkus vett ja järgmisel päeval enam mitte; järsku tekkis õhtul palavik, aga hommikuks poleks nagu midagi olnudki; nahaärritused ja kolded, mis paranevad oluliselt kiiremini; kõhulahtisus, mis kestab vaid päeva jne.
Emotsionaalselt võid antud faasis tunda järsku reageeringut- tunned end üsna segadusse aetuna, kuna mõistusega tead, et sinuga on kõik korras ja pole põhjust emotsionaalselt reageerida, kuid ei suuda end kontrollida ja lihtsalt reageerid täpselt nii, kuidas antud hetkel reageerid. Ära siis enda vastu karm ole- vastupidi- ütle YESSS!!! See on protsessi üks etapp ja see viitab tervenemisele antud mustrist ehk käitumuslikust harjumusest.
Järgneda võib ka tervenemistipp, mis annab tunda pigem kehaliselt nagu juba eelnevalt kirjeldatud, kus keha algatab ülejääkide väljutamist, mis stressifaasis sai toodetud.
7. Nüüdseks tunned end oluliselt paremini ja tagasi vaadates olukorrale, mis sind tavapäraselt sütitas, seda enam ei tee.
Sul on kindlasti võimalus end kontrollida. Viise on mitmeid
a) antud situatsioon on Sinu jaoks nüüd neutraalne või isegi naljakas,
b) teatud inimesed on Sinu jaoks muutunud neutraalseks, kuigi eelnevalt nad Sind kuidagi ärritasid,
c) inimesed, keda eelnevalt alt ülesse vaatasid on nüüd lihtsalt toredad inimesed, mitte enam autoriteedid, keda eelnevalt imetlesid ja võib-olla isegi kartsid,
d) erinevad hirmud teatud situatsioonides enam ei takista Sinu algatusvõimet,
e) vaatenurki on juurde tekkinud, mis tähendab, et ka võimaluste hulk on laienenud,
f) eneseväärtus on suurenenud,
g) tunned end rahulikumalt, vabamalt ja rõõmsamalt,
h) tahad taas tegutseda, peale väsimuse ja puhkuse perioodi.
Loomulikult ei pruugi kõik need eelnevalt välja tood punktid kohe avalduda, sest meie sees on tohutul määral infot, mis ei pruugi meid toetada ja sellest teadlikuks saades, tekib üha rohkem infot, mis meid tegelikkuses takistab ja ärritab, mitte aga ei aita meid elus edasi. Oluline on aga mõista, et mida rohkem saame endast välja oma aja ära elanud uskumusi ja ärritajaid, mis meie füüsilist keha koormavad ja meie üleüldist heaolu takistavad, seda lihtsamaks, rõõmsamaks ja vabamaks iseenda suhtes muutume, mis loomulikult mõjutab ka meie lähedasi ja ümbritsevat keskkonda vastavalt.
Kas koroonaviirus on algatanud ülemaailmse ärkamisaja?
Maailma riigid ja nende inimesed on pandud sundseisu, peatamaks tohutut kiirust ja tarbimisvajadust. Paigalseis annab võimaluse panna pausile ka igapäevased tavapärased tegevused nii suures ulatuses, mida senini ei ole veel nähtud - kui just ei ole tegemist olnud sõjaolukorraga!
Vahe on selles, et sõjaolukorras on meil reaalne oht ja hirm, mis võib elu muuta hetkega aga tänases olukorras on meil alateadlik hirm, mis kannustab meil varjuma ja kodus püsima, sest kardame, et meiga võib midagi hirmsat juhtuda!
Kaasneb ka hirm, mis varjutab majanduslikku olukorda. Mõtetest võib läbi käia küsimus- Kuidas nüüd hakkama saame, kuidas maksud maksame ja kuidas arved tasume, kui midagi ei tee ja midagi juurde ei tooda?
Meid kõiki on pandud võrdsesse olukorda ja küsimus ongi nüüd selles, kuidas üks või teine selles olukorras vastu peab ja sellest väljub? Tõeline eksam kriisiolukorras talitlemiseks. Samas võimalus jälgida iseenda tundeid ning ühiskondlikult vaadelda, kuhu oleme asetatud- ülemaailmselt!
Täna oleme alles alguses, peagi näeme, kuhu oleme teel ja milleks oluline ja vajalik! Proovige lihtsalt olemist...
Olge terved ja soovin parimat aega koos oma lähedastega!
Tänases eriolukorras on kõigile see võimalus antud ja loodan, et need 2 nädalat mõjuvad inimestele igati uuenduslikult. Tean omast käest, kui raske on end peatada, kui oled harjunud olema pidevas tegevuses. Puhkus võib olla tõeline piin teatud tüüpi inimestele. Tänases eriolukorras on see tehtud aga eriti ilmekaks- meilt on ära võetud liikumisvabadus ja antud selle asemele võimalus püsida kodus ja tunda pehmete väärtuste olemasolu- kõik, mis kuulub pere olemasolu juurde. Seisatada ja kuulatada iseennast ja oma keha ning emotsioone- kuidas reageerid sellele olukorrale?
Põhjusel, et tegemist on nö. rajalt maha võtmisega, mitte iseenda otsusega võtta aega, on võimalik, et haigestumiste arv kasvab veelgi. See ei ole seotud viirusega COVID-19, pigem stressitaseme langusega. Võtad aja maha ning keha reageerib haigestumisega, kuna tekkinud on pingelangus ja stressihormoonide taseme normaliseerimine. Närvisüsteem reageerib ja annab käsu lõdvestumiseks. Kui märguannet ei märka, kaitseb organism end immuunsüsteemi nõrgendamisega, tekitades Sulle võimaluse puhata ja magada, et organism saaks end tervendada ja taas energiat koguda. Käivitub elu alalhoiu instinkt, kus organismil tuleb end säilitada ja elus hoida, kuna ei ole võimeline uuesti põgenema, organism on selleks liiga nõrk.
Kui haigestud, siis hinga rahulikult, Sind ei ole tabanud ilmtingimata hirmus viirus, vaid oled end eelnevalt lihtsalt üle koormanud. Kui aga siiski tunned vajadust end viiruse osas kontrollida, siis loomulikult tee seda, sest kahtlustamine ja hirm koormab organismi veelgi!
2. Tunnista enesele, et nüüd on miskit viltu ning püüa mõista oma keha sõnumeid.
Kas tunned valu, väsimust, üleüldist energia puudust, või oled ärritunud ja närviline?
Oluline on neid tunnetusi ja emotsioone eneses tajuda ja neid selliselt aktsepteerida. Tahtmine on neid tundeid kindlasti vältida, mistõttu püüame esile tulnud tundeid eitada, maha suruda ravimitega, mingi väljamõeldud looga neid endale söödavamaks teha, et mitte tunda seda, mida sel hetkel tunned. Teine võimalus on ka emotsionaalne kontrollimatus, mille tulemusel jäävad tule alla ka teised, kes tegelikkuses ei ole isegi mitte seotud antud looga, mis Sind sütitas!
Öeldakse, et emotsioone tuleb väljendada- sula tõsi- kuid peame endale aru andma, kuidas seda teeme? Oluline on väljendada end kahjustamata teisi.
Veel üks äärmus on see, et nö. vaimne inimene on emotsioonitu. Täiesti vale arusaam. See, et iseenesega tegeleme, ei võta meil tundeid ju ära, vaid arendab võimet erinevate emotsioonidega toime tulla, mis muudabki tegelikkuses elu lihtsamaks ja rõõmsamaks. Muutub reageerimistaju erinevatele elusündmustele, mis aitab keerulistest sündmustest lihtsamini ja kiiremini välja tulla ja leida erinevaid lahendusi küsimusele - kuidas edasi?
3. Mõistnud, et oled sattunud situatsiooni, mis tekitab teatud reageeringu, identifitseeri oma keha tunnetus ja emotsioon.
Järgnevalt uuri lähemalt, mis või kes sellise reaktsiooni tekitas? Mõistlik on eneselt täiendavalt küsida: "Kas see emotsioon või tunne külastab mind tihti?"
Kui vastus on jaatav, on oluline mõtiskleda ja veel parem kirja panna tavapärased situatsioonid, kui emotsioon ja kehatunnetus esile kerkib. Mõtiskledes ei ole võimalik täpselt tagasi vaadata, seega leia endale märkmik, kuhu hakkad enda keha tundeid ja emotsioone ning sellele eelnenud situatsioone ülesse märkima. Ainult teadvustades saad hakata enda juures midagi ümberkujundama, vastasel juhul oled oma harjumuste küüsis ja reageerid ja käitud jätkuvalt oma tavapäraste käitumismustrite saatel.
4. Oled tuvastanud situatsiooni ja emotsiooni koosmõju, on oluline mõista oma käitumismustri sisu.
Nüüd, kui oled saanud iseenesele veidi lähemale ja teadvustanud korduvuspärasuse, on oluline mõista- mis on selle käitmisviisi põhjuslik seos?
Esita endale rida küsimusi:
1) Mis emotsioon selle käitumise vallandab?
2) Kuidas keha reageerib?
3) Kuidas see emotsioon mulle antud situatsioonis kasulik on?
4) Mida see emotsioon laseb mul teha?
5) Mida see emotsioon takistab mul tegemast?
6) Kas antud käitumisviis on mulle edaspidi kasulik ja vajalik?
7) Kuidas soovin tulevikus käituda, kui selline situatsioon peaks korduma?
8) Kuidas ma soovin end tunda, kui tuleviks antud situatsiooni peaks sattuma?
9) Mida selleks teen, et minu käitumine antud korduvuspärasuses muutuks?
Küsimuste esitamine annab võimaluse end mõista. Lihtsalt mõtlemisega neile küsimustele tõepäraseid vastuseid leida ei pruugi, mistõttu soovitan vastata kirjalikult.
5. Mida selle teadmisega peale hakata?
Vastused, mis annavad põhjuslikkuse antud käitumisele võivad olla üllatavad ja samas täiesti ilmselged - siis on väga hästi- oled teinud hea töö ja jõudnud taas iseenesele lähemale!
Järgnevalt tuleb hakata seda reaalses elus praktiseerima.
Ära siis üllatu, kui antakse võimalus juba peagi end proovile panna sarnases situatsioonis. Sinu ülesanne on teadvustada, et nüüd on see koht, kui on vaja reageerida teisiti.
Õnneks oled kodutöö varem ära teinud ja sul on alateadvuses see info ka olemas. Otsustasid juba varem, läbi küsimuste esitamise, kuidas antud situatsioonis soovid järgmisel korral käituda. Üle jääb vaid proovida, kuidas hakkama saad? Kui seekord ei õnnestunud- ära muretse- tulevad uued võimalused...
Kui aga juhtub, et ei suuda küsimustele vastates ise midagi põhjuslikku tuvastada- siis on mõistlik küsida abi ja võtta ühendust oma terapeudiga, et see põhjus koos alateadvuse soppidest ülesse leida ja paika panna ka Sulle sobiv käitumisviis antud olukorras järgmistel kordadel. Teraapia annab Sulle võimaluse mõista ja end seeläbi muuta.
Küsimuste esitamine ei ole lihtne protsess, mida rõõmuga teha- see nõuab iseendaga aus olemist ja ilma hinnanguta enesesse suhtumist, mis esialgu kindlasti ei pruugi väga kergesti õnnestuda. Seetõttu on alguses mõistlikum paluda abi, et protsess iseenesest selgeks saaks ja tekiks ka eduelamus.
6. Põhjus tuvastatud ja eksam sooritatud, mis nüüd?
Olenevalt uskumuse sügavusest ja nn. eksami sooritusest, on nüüd oodata taastumisfaasi algust, mis võib veelkord tekitada kõrgendatud emotsionaalset seisundit või kehalist kaasmõju, väljendudes ka taastumisfaasis nö. tekkiva haigusena.
Vahe stressistaadiumi haiguse ja taastumisfaasi haigusega on kindlasti tajutav, sest esimesel puhul kaasnevad kehalised sümptomid pikema perioodi vältel, kuid tervenemise protsessis on sümptomid veidi kummalised.
Peavalu on üks, mis kindel. Lisaks võid tunda külma- kuumahoogusid, palaviku tunnet, kuid kraadides seda ei ole, keha võib valutada nagu ennem grippi, kuid gripis sa ei ole, kurk võib olla valus, kuid see kestab vaid päeva, higistad, kuid palav ei ole, võid tunda kõrgendatud südametegevust nagu paanikahoogude ajal, kuid arstid kontrollides midagi ei avasta jne, jne. NB! Kui tunned, et südametöö on ebaloomulikult kiirenenud ning hingamine on raskendatud ja / või esineb valu, tuleb kindlasti võtta ühendust kiirabiga, et taasatada normaalne füsioloogiline olukord organismis- see on kindlasti olukord, kus ei tohi riskida ravimitest ja järelvalvest kõrvale hoidmisega ja ise toime tulekuga!
Kui tegemist ongi tervenemisfaasi nn. haigusega ehk siis tervenemisega mõnest traumaatilisest sündmusest alateadvuses (mis on salvestunud keha kindlasse piirkonda või piirkondadesse), väljutab keha erineval moel kehavedelikke ja võib esineda ka valu, (võib esineda erinevates pea piirkondades ja kehal üleüldiselt) siis ravimeid antud faasis võtta ei soovita. Ravimid segavad keha tunnetust ja see võib tervenemise protsessi luhta keerata nii tunnetuslikult kui ka protsessiliselt. Ravimite mõju all keha tunnetused stabiliseeruvad ning võimekus oma eneseteadvusest kaob. Ärritaja surutakse maha ja reaktsioon kaob, mistõttu protsess võib jääda poolikuks ja seetõttu ka täielikult lõpuni lahendamata.
Kui on tegemist tervenemisfaasiga, soovitan kindlasti võtta ühendust oma terapeudiga, kes oskab Sind selles seisundis aidata ja oma enesetunnet leevendada.
Oma kahe viimase lapse puhul olen märganud huvitavat seaduspärasust. On kordi, kus nad lasevad aidata end salvide või turgutada eeterlike õlidega ja on kordi, kus nad kategooriliselt keelduvad nö. ravist. Keeldumise puhul on tegemist tervenemisprotsessiga, kus nad alateadliklt tunnetavd, et saavad ise hakkama ja ei soovi toetavaid mehhanisme. Tore on see, et peagi ongi kõik möödunud. Nina tilkus vett ja järgmisel päeval enam mitte; järsku tekkis õhtul palavik, aga hommikuks poleks nagu midagi olnudki; nahaärritused ja kolded, mis paranevad oluliselt kiiremini; kõhulahtisus, mis kestab vaid päeva jne.
Järgneda võib ka tervenemistipp, mis annab tunda pigem kehaliselt nagu juba eelnevalt kirjeldatud, kus keha algatab ülejääkide väljutamist, mis stressifaasis sai toodetud.
7. Nüüdseks tunned end oluliselt paremini ja tagasi vaadates olukorrale, mis sind tavapäraselt sütitas, seda enam ei tee.
Sul on kindlasti võimalus end kontrollida. Viise on mitmeid
a) antud situatsioon on Sinu jaoks nüüd neutraalne või isegi naljakas,
b) teatud inimesed on Sinu jaoks muutunud neutraalseks, kuigi eelnevalt nad Sind kuidagi ärritasid,
c) inimesed, keda eelnevalt alt ülesse vaatasid on nüüd lihtsalt toredad inimesed, mitte enam autoriteedid, keda eelnevalt imetlesid ja võib-olla isegi kartsid,
d) erinevad hirmud teatud situatsioonides enam ei takista Sinu algatusvõimet,
e) vaatenurki on juurde tekkinud, mis tähendab, et ka võimaluste hulk on laienenud,
f) eneseväärtus on suurenenud,
g) tunned end rahulikumalt, vabamalt ja rõõmsamalt,
h) tahad taas tegutseda, peale väsimuse ja puhkuse perioodi.
Loomulikult ei pruugi kõik need eelnevalt välja tood punktid kohe avalduda, sest meie sees on tohutul määral infot, mis ei pruugi meid toetada ja sellest teadlikuks saades, tekib üha rohkem infot, mis meid tegelikkuses takistab ja ärritab, mitte aga ei aita meid elus edasi. Oluline on aga mõista, et mida rohkem saame endast välja oma aja ära elanud uskumusi ja ärritajaid, mis meie füüsilist keha koormavad ja meie üleüldist heaolu takistavad, seda lihtsamaks, rõõmsamaks ja vabamaks iseenda suhtes muutume, mis loomulikult mõjutab ka meie lähedasi ja ümbritsevat keskkonda vastavalt.
Kas koroonaviirus on algatanud ülemaailmse ärkamisaja?
Maailma riigid ja nende inimesed on pandud sundseisu, peatamaks tohutut kiirust ja tarbimisvajadust. Paigalseis annab võimaluse panna pausile ka igapäevased tavapärased tegevused nii suures ulatuses, mida senini ei ole veel nähtud - kui just ei ole tegemist olnud sõjaolukorraga!
Vahe on selles, et sõjaolukorras on meil reaalne oht ja hirm, mis võib elu muuta hetkega aga tänases olukorras on meil alateadlik hirm, mis kannustab meil varjuma ja kodus püsima, sest kardame, et meiga võib midagi hirmsat juhtuda!
Kaasneb ka hirm, mis varjutab majanduslikku olukorda. Mõtetest võib läbi käia küsimus- Kuidas nüüd hakkama saame, kuidas maksud maksame ja kuidas arved tasume, kui midagi ei tee ja midagi juurde ei tooda?
Meid kõiki on pandud võrdsesse olukorda ja küsimus ongi nüüd selles, kuidas üks või teine selles olukorras vastu peab ja sellest väljub? Tõeline eksam kriisiolukorras talitlemiseks. Samas võimalus jälgida iseenda tundeid ning ühiskondlikult vaadelda, kuhu oleme asetatud- ülemaailmselt!
Täna oleme alles alguses, peagi näeme, kuhu oleme teel ja milleks oluline ja vajalik! Proovige lihtsalt olemist...
Olge terved ja soovin parimat aega koos oma lähedastega!
Armastusega,
Kristel
