Minust

Olen abielus ja nelja lapse ema. 2005.a. lõpetanud Rahvusvahelise äriõiguse magistratuuri Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudis.  

Töötanud rahvusvahelistes ettevõtetes tootmise ning ostu-müügi valdkonna keskastmejuhina.

Ettevõtjana tegev aastast 2010, Rotary klubi liige aastast 2011 ning holistilise ehk tervikliku maailmakäsitlusega tegelenud alates aastast 2006. 

Aastatel 2017-2018 Neal Donald Walsch'i õpilane  ning augustis 2021 lõpetanud Deborah King Learning Center 's Lifeforce Energy Healing meistri taseme (2016-2021).  Holistiline treening läbitud aastatel 2016-2018 ja regressioonitreaapia kutseõpe Holistika Instituudis omandatud (2018-2022).      Osaühingus SunsetRise terapeudina ning eluvaldkonna treenerina praktiseerinud aastast 2018 ning organisatsioonides konsultant- superviisiorina alates 2021. Üleüldise terapeudina ja bioenergeetikuna otsustasin tegevuse lõpetatada detsembris 2023 ning jaanuaris 2024 spetsialiseerusin tegelema muutuste juhtimisega.

Kuidas minu spirituaalne teekond alguse sai?

Holistilise maailma juurde tõi mind esmakordselt 2006 aastal meie vanim poeg Kennert, kellel olid beebina probleemid uinumisega ning turvalisusega. Olin proovinud nii palju erinevaid meetoteid, kui üks noor ema tol korral oskas, kuni mulle soovitati minna Brandon Bays poolt välja töötatud meetodi baasil Rännakule. 

"Algas kogu perekonna ühine teekond sisemise vabaduseni".                                                  Foto: Anna Volmer-Raud

Mis oli tol korral kaotada? Ma polnud eelnevalt midagi Rännakust kuulnud, kuid tundus väga huvitav. Läksin ning kogesin midagi imelist! Minu poeg uinus juba samal õhtul iseseisvalt ega ärganud kordagi keset ööd röökides. Tundisn end suurepäraselt ja jätkasin rännakuid ka teistel teemadel. Tulemused olid tuntavad ja usk sellesse meetodisse aina tõusis, mistõttu leidsin end raamatupoodides eneseabi sektoris üsna tihti.

Lapse kasvades tuli nö. ELU vahele ning aega jäi vähemaks. Läksin ka uuesti tööle ning holistiline maailm mõnda aega minu ümber väga aktuaalne ei olnud. Kõik tundus tookord olevat ka "suurepärases" korras- Töö, sõbrad, kodu, pere, majanduslik kindlustatus, mida muud võis hing ihata?

Tagantjärele tarkusena, tulid ka tagajärjed harrastatud eluviisile- töönarkomaania ning kaassõltuvus.

Sõltuvus olla pidevas tegevuses ning tähelepanus. Unustusse oli aga jäänud, mis on elus tegelikult oluline! 

Olin oma tegemistes jätnud tähelepanuta iseenda ja oma tõelised vajadused, mis olid mattunud ajaga nii sügavale minu sisse, et ma polnud võimeline aru saama, kes ma tegelikult olen ja miks ma midagi teen?

Järgnes "Pime öö" ja kannapööre karjääris ärijuhist - tervendajaks.

Pimedast ööst läbikäinu ei ole enam kunagi endine. Toimub teadvuse transformatsioon ja paljuski see, mis tundus eelnevalt oluline seda enam ei ole. Sina oled muutunud ja endine maailm Sinu ümber vaikselt laguneb. Esmane pimeda öö kogemus on üsna hirmus ja laastav, kui arvestada põhimõtteid ja prioriteete, mis eelnevalt kandsid. Väga vajalik aga selleks, et hakkaksid vaikselt kuid järjekindlat ennast märkama ja enesest hoolima! 

Pimeda öö äng ja valu äratas minus bioenergeetilise taju, (tajun emotsionaalse/mentaalse ja keha füüsilise probleemi olemasolu ja nendevahelist seotust) mille avastasin endal "juhuslikult", läbi oma laste. 

Lapsed olid pikalt haiged, köhisid, olid palavikus ja nohused. Ühel ööl läksin nende juurde ja asetasin käe nende rinnale või seljale. Endalegi üllatusena, köhimine peagi lakkas, mistõttu läksin järgmise lapse juurde ja juhtus sama. Järgnevalt "juhtusid" minu teele ikka ja jälle inimesed, kes kurtsid pinges kaela või valutavat selga. Taas üllatusena tõdeti, et tõesti keha lõdvestus ning valu kadus, mis pani mind mõtisklema, kuidas see toimib? 

Ega seda välja ei mõelnudki, kuidas see kõik toimub, kuid sünkroonsused viisid järjest enam edasi, kuni jõudsin intellektuaalsete teadmisteni läbi õpingute. Olin selleks ajaks teinud läbi tootmisettevõtte pankroti protsessi ning läbi viinud ka ettevõtte reorganiseerimise, mistõttu nii füüsiliselt kui mentaalselt läbipõlenud. End ärijuhtimisest eemaldanud, sisemiselt ja materiaalselt laostunud, teadmatuses ning suures segaduses, tekkisid eksistentsiaalsed küsimused - kas edasi ja kui edasi, siis kuidas? 

Möödus paar aastat, kui udu minu ümbert hakkas vaikselt selginema ning järgnes 7 aastane periood, kui pühendusin õpingutele ja praktikale bioenergeetika ja holistilise regressiooni teraapia valdkonnas. Uskusin, et antud valdkond on minu pärusmaa ja sellega tegelen lõpuni välja, kuni tuli aasta 2023, mis muutustest tulenevalt olemasolevat suunda taaskord reorganiseeris.

Oma esmasest pimedaimast perioodist kirjutasin luuletuse "Stay with me" pühendusega minu armsale tütrele Kerthelile, kes oli minu tõeliseks äratajaks ja suuna näitajaks pimedusest valguse poole!

"I will always love You"                                    Foto: Ester Karm

"Stay with me"

Once I was down to hill

Thinking: " no more to live"

I was giving up the will

about to sleep so, so well...

Suddenly heard sound so clear

" Dear mom don't fear,

Don't leave us here,

We need You here and there".

"Throw away these thoughts so bad

stay with me and make me glad.

Give up and let go the gear

Let God take care, My Dear!"

Hoidke ennast ja paluge kindlasti abi, kui ise enam ei oska!

Süda kutsub...!

Kes mind tunnevad teavad, et rääkisin aastaid Ameerika Ühendriikidest või Itaaliast ning reisisihtkohad olid aastaid peamiselt USA ja Itaalia erinevad regioonid. Mäletan ka oma esimest reisi Itaaliasse umbes 15-16 aastaselt, kui Roomas Trevi purskkaevu sendi viskasin sooviga siia ühel päeval naaseda. Üllatusena tunnetas abikaasa samasugust tõmmet ja võtsime üsna pikalt hoogu, et oma tunnet usaldada ja sellele järgneda. Vahele tulid ka muidugi Covidi periood ja sõda Ukrainas, mis takistasid liikumist.

Kui aastal 2017 proovisime perega elu Ameerika Ühendriikides, siis täna elame perega teadmata ajaks Itaalias, et saada uusi kogemusi ja tunnetada, kuidas see paik meid vastu võtab ja mida huvitavat meile pakub?

Esimesed päevad Itaalias ja taaskord sügav transformeeriv sisemine protsess, mis muudab enesetaju ning suunda. Loobun endale väga armsaks saanud rollist terapeudina. Äärmiselt raske otsus, millest esialgu aru ei saanudki! Taaskord minus ärganud tunne, mida kuulasin ja mille ajendil tegutsesin. Kuu aega hiljem mõistan, et loobumine ei pea olema totaalne. Ilmnes ka rada, mida olen õigupoolest tallanud kogu senise elu- kas ja kuhu see mind viib, näitab taaskord aeg! Lähtun kogemuslikest teadmistest, mille põhjal hiljem valikuid teha. 

Olen ka eelnevates postitustes kirjeldanud oma vajadust olla pidevas muutuses ja elu sellest lähtuvalt ei ole olnud väga stabiilne. Kas see oli sõltuvuslik käitumine või lihtsalt minu olemus, mida enesele teadvustamata pidevalt arendasin ning tugevamaks vormisin...? Igaljuhul ilma passiivse perioodita ja enese otsinguteta ilmselt siiski poleks teadvustanud, mida see inimese algupärane olemus endast kujutab? 

Selle kõige tulemus on aga see, et olen korduvalt ja korduvalt kaost ja muutusi oma elus läbi viinud ja kogemuste pagasis on tänaseks omajagu. Mistõttu kitsendan oma senise tegevuse ja tähelepanu üksikisikute ja organisatsioonide muutuste juhtimisele. Muutus ja/või transformatsioon võib alguse saada ka kriisiga erinevates eluvaldkondades, mistõttu toetusvajadus ja abi teadvuseseisundi üleminekul võib olla möödapääsmatu.

Täpsemalt saad teenustega tutvuda SIIT

Itaalias elades viin läbi kohtumised Zoom keskkonnas ja broneerida saad aja läbi broneerimissüsteemi SIIT

Elu on potentsiaal ja Sina selle väljendus!

Kristel Kesalo