Milline õudne sõnade järjestus, kuid vaatamata sellele tuleb kindlasti tuttav ette, kas pole? See oli ka minu elus sõnade kombinatsioon, mida oli maha jätta väga raske ja hirmutav. Tagant järele vaadates tuleb tõdeda, et see ongi väga raske, on ju nii palju "kaotada".
Esmalt tundub, et täiesti normaalne on kohustusi täita. Meile kõigile on omased kohustused ja õigused, mida PEAME järgima ja täitma. Täna ei vaidle ka sellele lausele vastu- meil ongi meie õigused ja kohustused, kuid KELLE vaatepunktist, on küsimus?
Ühel puhul teeme oma tööd või tegemisi kellegi pärast või ühiskondliku arvamuse ja nõudmise pärast ja teisel puhul, teeme seda ISEENDA pärast. Üldjuhul me oleme harjunud oma elu elama järjestuses: OMAN-TEEN-OLEN, (HAVE-DO-BE) kasutan antud väljendust Neale Donald Walsch poolt tsiteerituna tõlkena eesti keelde, mis lühidalt öeldes väljendab mõtteldaadi, kus esmalt pean saama hariduse, siis saan endale unistuste töökoha ja lapsed saan endale lubada siis, kui olen majanduslikult kindlustatud - ja pärast kõike omandatut ja selle tulemusel tehtut, hakkan nautima elu enda ümber.
Pärast näites toodud lapse sündi aga tunneme, et ikkagi on veel puudu üks ja teine asi meie elus ja ikkagi ei ole elu meie ümber veel piisavalt hea! Ikka ja jälle on mingi AGA, mille täitudes alles saame elada täisväärtuslikku elu. See AGA on meie enda poolt tekitatud illusioon- NEVER ENDING STORY! Ärge minge selle illusiooni lõksu, otsustage kohe ja hakake elama mudelil OLEN-TEEN-OMAN (BE-DO-HAVE), risti vastupidiselt. Otsige ülesse iseennast ja saage iseendaga tuttavaks, leidke oma kirg ja armastus.
Alustage südamelähedastest tegevustest ning iseenda väärtustamisest ja kõik saab olema, mis Teie elus on oluline ja vajalik. Lause: "Ma EI SAA olla lasteaia kasvataja, kuna ma ei tule oma eluga toime, PEAN jätkama müügijuhina, ainult siis saan arved makstud" on vale vastus. (Välja arvatud juhul, kui müügijuhtimine ongi Sinu kirg ja teedki õiget asja, kuid sellisel puhul sa kindlasti ei kurda.) Tundub karm ja hirmutav, kuid tõde on see, et inimene on vaba järgides oma hinge armastust. Kui palju oleme kuulnud inimesi ütlemas, et nad on õnnelikud inimesed, kuna nende elukutse on juhtunud olema ka nende hobi, andes võimaluse jagada oma rõõmu inimestega läbi tegevuse, mida ta sisimas üle kõige armastab. Usun, et paljud meist on unistanud tegevusest, kus tal ei teki kohustust vaid see, mida ta teistega jagab on vabast tahtest ja puhas rõõm. Ainuüksi sellest mõelda on vabastav!
Mõelge, kui imeline tunne Teid valdab, kui ärkate hommikul naeratus näeol ja põnevus hinges, mis kõik juhtuma hakkab? Kuidas see imeline päev mind täna üllatab? On raske uskuda, kuid väljendades oma olemust tegutsedes, kaovad mured ja hirmud homse päeva ees, sest miski justkui juhatab meid elus edasi, meie ülesanne on vaid usaldada ning vooluga kaasa minna. Muidugi ei taha ma öelda, et nüüd ainult päike õuel särab -seda mitte! Mööda on aga saanud tormised ja udused päevad, kus torm kõik sassi pöörab ja udus õige teeots kaduma kipub. Selliseid päevi jääb aina vähemaks ja vähemaks, kuni neid enam ei eksisteeri. Jäävad vaid pilvised ja vähese vihmaga päevad, mis meid jahutavad, kui oleme liigsest päikesest üle kuumenenud. Needki on meile vajalikud ja me oleme nende päevade eest tänulikud, sest me oskame hinnata igat kogemust võimalusena, mis meie ellu paisatakse, need on värskendavad ja aitavad meil elus taas õigeid suundi valida.
Esmalt tundub, et täiesti normaalne on kohustusi täita. Meile kõigile on omased kohustused ja õigused, mida PEAME järgima ja täitma. Täna ei vaidle ka sellele lausele vastu- meil ongi meie õigused ja kohustused, kuid KELLE vaatepunktist, on küsimus?
Ühel puhul teeme oma tööd või tegemisi kellegi pärast või ühiskondliku arvamuse ja nõudmise pärast ja teisel puhul, teeme seda ISEENDA pärast. Üldjuhul me oleme harjunud oma elu elama järjestuses: OMAN-TEEN-OLEN, (HAVE-DO-BE) kasutan antud väljendust Neale Donald Walsch poolt tsiteerituna tõlkena eesti keelde, mis lühidalt öeldes väljendab mõtteldaadi, kus esmalt pean saama hariduse, siis saan endale unistuste töökoha ja lapsed saan endale lubada siis, kui olen majanduslikult kindlustatud - ja pärast kõike omandatut ja selle tulemusel tehtut, hakkan nautima elu enda ümber.
Pärast näites toodud lapse sündi aga tunneme, et ikkagi on veel puudu üks ja teine asi meie elus ja ikkagi ei ole elu meie ümber veel piisavalt hea! Ikka ja jälle on mingi AGA, mille täitudes alles saame elada täisväärtuslikku elu. See AGA on meie enda poolt tekitatud illusioon- NEVER ENDING STORY! Ärge minge selle illusiooni lõksu, otsustage kohe ja hakake elama mudelil OLEN-TEEN-OMAN (BE-DO-HAVE), risti vastupidiselt. Otsige ülesse iseennast ja saage iseendaga tuttavaks, leidke oma kirg ja armastus.
Alustage südamelähedastest tegevustest ning iseenda väärtustamisest ja kõik saab olema, mis Teie elus on oluline ja vajalik. Lause: "Ma EI SAA olla lasteaia kasvataja, kuna ma ei tule oma eluga toime, PEAN jätkama müügijuhina, ainult siis saan arved makstud" on vale vastus. (Välja arvatud juhul, kui müügijuhtimine ongi Sinu kirg ja teedki õiget asja, kuid sellisel puhul sa kindlasti ei kurda.) Tundub karm ja hirmutav, kuid tõde on see, et inimene on vaba järgides oma hinge armastust. Kui palju oleme kuulnud inimesi ütlemas, et nad on õnnelikud inimesed, kuna nende elukutse on juhtunud olema ka nende hobi, andes võimaluse jagada oma rõõmu inimestega läbi tegevuse, mida ta sisimas üle kõige armastab. Usun, et paljud meist on unistanud tegevusest, kus tal ei teki kohustust vaid see, mida ta teistega jagab on vabast tahtest ja puhas rõõm. Ainuüksi sellest mõelda on vabastav!
Mõelge, kui imeline tunne Teid valdab, kui ärkate hommikul naeratus näeol ja põnevus hinges, mis kõik juhtuma hakkab? Kuidas see imeline päev mind täna üllatab? On raske uskuda, kuid väljendades oma olemust tegutsedes, kaovad mured ja hirmud homse päeva ees, sest miski justkui juhatab meid elus edasi, meie ülesanne on vaid usaldada ning vooluga kaasa minna. Muidugi ei taha ma öelda, et nüüd ainult päike õuel särab -seda mitte! Mööda on aga saanud tormised ja udused päevad, kus torm kõik sassi pöörab ja udus õige teeots kaduma kipub. Selliseid päevi jääb aina vähemaks ja vähemaks, kuni neid enam ei eksisteeri. Jäävad vaid pilvised ja vähese vihmaga päevad, mis meid jahutavad, kui oleme liigsest päikesest üle kuumenenud. Needki on meile vajalikud ja me oleme nende päevade eest tänulikud, sest me oskame hinnata igat kogemust võimalusena, mis meie ellu paisatakse, need on värskendavad ja aitavad meil elus taas õigeid suundi valida.
 |
| "Mäng, see on väikese inimese töö" Foto: Rene Riisalu |
Takistus -PEAB- tuleb läbida, selleks soovitan:
1. Kirjutada paberile kõik emotsioonid ja tegevused, mida PEATE tegema.
2. Kirjutage nende tegevuste taha vastused, miks te peate neid tegevusi tegema?
3. Kirjutage, mis juhtub, kui te need tegevused peatate? (Need võivad olla emotsioonid või põhjendused, miks te ei saa neid tegevusi lõpetada).
4. Noppige välja takistavad hirmud ja mõelge, mis juhtub, kui hirme läbida? Kui üksi ei julge paluge abi, uskuge, väga paljud soovivad Teid aidata!
5. Lõpuks pange tähele, mis muutuma hakkab, kui olete otsustanud!
Lusti, rõõmu ja püsivust otsingul!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar