Tänane postitus on teemal valikud ja otsused. Kas tegemist on väga tähtsa ja raske teemaga? Tegelikkuses meie elu koosnebki vaid valikutest, millele järgnevad otsused. Igale pisemale sammule meie elus eelneb otsustav valik. Seega sarnaselt minu eelmise postituse viimasele lausele, otsustame me hommikul voodist tõusta ja õhtul sinna heita, ka kõik vahepealne koosneb meie valikutest, mille otsustasime vastu võtta!
Kas on juba tunne, et tegemist ei olegi nii keerulise teemaga?
Valik on Sinu! |
Kui William Shakespeare oma tragöödias "Hamlet" püstitas peategelases Hamlet selle suure küsimuse "Olla või mitte olla?" mõtiskles ta teemal, kas jätkata selles õelas maailmas või uinuda, otsustas Hamlet siiski olla ja järgida oma intuitsiooni. Täna rohkem, kui 400 aastat hiljem, kui esile on tõusnud spirituaalsus järjest enam ja enam, loodan siiralt, et selle küsimuse esitamine, mistahes kontekstis aina väheneb ja väheneb.
Spirituaalne inimene on oma olemises, oma hetkes ja teab, kui oluline on hinnata igat olemise hetke, sest hetkes olles ei pea me muret tundma asjade pärast, mis on aset leidnud enne ja hetkes olles ei saa veel muret tunda, mis juhtub pärast. Seepärast ei tohiks spirituaalsel inimesel tekkida küsimust- kas olla või mitte olla, sest need inimesed, kes on hetkes olemise endale selgeks õppinud, õpitust loobuda ei suuda või ei oska. See on nagu jalgratta sõit, mis kord käes, see käes.
Miks ma ütlen, et hetkes olemine on justkui õppimises kinni? Põhjusel, et sinna jõudmine on pidev treening, mis nõuab püsivust ja tahtejõudu. Ei ole nii, et ühel päeval tõusen voodist ja otsustan, et tänasest hakkan elama hetkes! Tõsi küll, esimene samm selles suunas on tõesti OTSUS! Kõik meie elus saab toimuda otsusest. Siis hakkavad energiad liikuma ja saad alustada oma teekonda soovitu poole.
Otsust tehes peab olema aga teada, mida sa tegelikult soovid saavutada ja kuidas on antud eesmärk püstitatud?
Miks ma ütlen, et hetkes olemine on justkui õppimises kinni? Põhjusel, et sinna jõudmine on pidev treening, mis nõuab püsivust ja tahtejõudu. Ei ole nii, et ühel päeval tõusen voodist ja otsustan, et tänasest hakkan elama hetkes! Tõsi küll, esimene samm selles suunas on tõesti OTSUS! Kõik meie elus saab toimuda otsusest. Siis hakkavad energiad liikuma ja saad alustada oma teekonda soovitu poole.
Otsust tehes peab olema aga teada, mida sa tegelikult soovid saavutada ja kuidas on antud eesmärk püstitatud?
Kas eesmärgi püstituses on kasutatud nö. nõudmist või eeldust. Mida ma antud juhul silmas pean?
Kui meie soov või otsus põhineb nõudmisel nt. "teisipäeval lähen päevitan end rannas pruuniks ja tahaks näha, kui ma seda teha ei saa!" siis juhul, kui sellel teisipäeval on nii "juhuslikult" aga vihmane ilm ja maa tuul, mis viib ka kogu sooja vee rannalt merele, siis me tunneme ennast petetuna ja võibolla lausa vihaselt, sest me tegime konkreetse otsuse ja nõudmine oli, et päike päevitab meid teisipäeval pruuniks! Nõudmise esitaski lause teine pool "tahaks näha, kui ma seda teha ei saa". Nõudmisele vastati kogemusega, kus oli võimalik teada saada, mis juhtub, kui meie nõudmist ei täideta, või tegelikult ju täideti, sest UNIVERSUM tunneb vaid sõna JAH.
Kui aga oleksime formuleerinud eelduse- kui teisipäeval on ilus ilm, siis lähen randa päevitama, olnuks tulemus teisipäevasel hommikul meie meeleolus hoopis teistsugune põhjusel, et formuleerisime endale kujutluse, juhul kui... siis! Otsus oli see siiski, lihtsalt eelduse vormis.
Antud juhul meie meel ei valmista meile tuska ja viha, kuna nõudmine või plaan läks vett vedama. Sel korral oleme endiselt, kui mitte positiivses meeleolus, siis neutraalses meeleolus ja leiame lihtsalt asendustegevuse, mida saame teha ka vihmase ilmaga,- näiteks minna hoopis Spa-sse ja mitme tunnise päevitamise asemel hoopis võtnuks 10 minutit tehispäikest! See on üks lihtne näide, kuidas meie meel töötab ja kuidas meie mõtted/valikud/otsused loovad meeleolu ja tegelikkust.
See on ka põhjus, miks mina olen loobunud kindlatest eesmärkidest oma elus.
Ma lihtsalt ei soovi oma elu eesmärkidega pingestada ja ennast piitsutada selleks, et tunda pettumust, mis on väga suure tõenäosusega tulema. Kes suudab endale välja mõelda plaani, mis 100% täitub?
See on ka põhjus, miks mina olen loobunud kindlatest eesmärkidest oma elus.
Ma lihtsalt ei soovi oma elu eesmärkidega pingestada ja ennast piitsutada selleks, et tunda pettumust, mis on väga suure tõenäosusega tulema. Kes suudab endale välja mõelda plaani, mis 100% täitub?
Kindel on see, et plaanid ajas muutuvad ja need võivad välja kukkuda, kas paremini või hullemini ja siis on kombeks hakata otsima vigu, või põhjuseid, MIKS see plaan ei täitunud nii nagu oli algselt planeeritud,?Tulemus võib tekitada süüd ja pahameelt, isegi viha.
Kui soovid ei täitu, siis ei ole need eesmärgid lähtunud õigetest alustest. Ma siiralt kahtlen, et meie soovid jäävad täitumata, kui nendes soovides peitub tõeline südamest tulnud soov ja tahe, mis ei baseeru ainult meie enda tahetes ja nõudmistes vaid väljendab suuremat tulemust mitte ainult meile endale vaid ka teistele, kes sellest soovist võivad kasu saada ja rõõmu tunda. Väga oluline on mõista, et me ei ole siia maale tulnud enda pärast vaid kõigi nende olevuste pärast, kelle elu meid puudutab! Oleme tulnud andma, et saada...
Jaa ma tean, et ennem, kui saame anda, peame ise saama- täiesti õige, ei vaidle vastu, kuid eelnevalt pidasin silmas antud lauset oluliselt suuremas pildis. Kui me otsime oma elu eesmärki, siis see ongi Sulle vastus küsimusele. Kui oled ükskord leidnud ISEENDA, siis oled sa KÕIK, mida universum endas kätkeb, sul ei ole enam puudusi ja sul ei ole enam millestki puudus. Vastupidi, ühel hetkel avastad, et sul ei olegi enam nõudmisi ja vajadusi, vaid sul lihtsalt on KÕIK, MIDA VAJAD.
Iga inimene on unikaalne, seepärast on ka vajadused unikaalsed ning seetõttu ei ole mul mõtet hakata lahti mõtestama, mida mina või keegi teine oma eluks VAJAB- see on kõigil erinev. Kindel on see, et enam ei ole kuskile kiire, ei ole oluline, mida teeb naaber, mida üks või teine minust arvab. Oluline on see, mida mina tunnen ja oluline on see, mida mina parasjagu soovin ja kõige olulisem on oma südame soove järgida ja julgust neid täita.
Pean tunnistama, et kõike seda ma veel ei olnud päriselt teadvustanud 1,5 kuud tagasi. Ma teadsin, et usaldan ennast ja universumit ja püüdsin ka nii elada, enamjaolt ka õnnestus, kuid siin Ameerikas olles olen saanud sellele aina kinnitust ja kinnitust, et kõik nii töötabki. Ma ei seadnud kunagi nõudmist, et ma pean minema perega puhkama, kuid see oli soovunelm, mis olnuks tore, kui see täitub. Kuid see täitus ainult seepärast, et ma julgesin otsustada ja julgesin küsida, kes minuga liitub selle unistuse täitumisel? Alguses tuli abikaasalt vastuseks loomulikult: "ei ole võimalik" kuid juba mõne aja pärast hakkas abikaasa minult uurima, kas ja millal siis lähme! Energiad hakkasid tööle, et seda otsust täita.
Alati jääb võimalus, et valiku tulemus meile ei meeldi, kuid alles jääb õigus teha uus valik, mille tulemus on meelepärasem.
Valesid valikuid ei ole olemas on vaid UUS VALIK ja UUS KOGEMUS. Olen oma valiku osas üliuhke ja õnnelik, sest see juhtus olema üks parimatest minu senises elus...!
Julgeid otsuseid valikutes...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar