Kas kannapööre elus on mõistlik?

Alles paar aastat tagasi suur osa minu tutvusringkonnast ja isegi lähedastest arvasid, et ilmselt on Kristel nüüd tõepoolest segi läinud, ei pidanud pingele vastu! 

                                                          Kuidas edasi?                                      Foto: Anna Volmer Photography

Jah, tõepoolest oligi raske ja pinge oli suur, sest valdused olid justkui kokku varisemas, selajuures ka mina ise. Ärrituvus aste oli väga kõrge, üksindustunne oli üüratu, jõuvarud olid otsa lõppemas ja kuskilt poolt ei paistnud lahendust. Tujud kõikusid seinast seina ja rahulikku arutelu minuga pidada ei olnud võimalik, sest tundsin pidevalt, et mind rünnatakse. Loomulikult ehmatasin enese ümbert ära kõik, sest ohvrimeelsus oli niivõrd kõrge, et ei suutunud ka abi vastu võtta, isegi kui seda pakuti! 

Need ajad on tänaseks seljatatud ja isegi aasta on juba möödunud, kui Töötukassa abil sai kirjutatud projekt uue ettevõtmise teostamiseks, milleks sai Osaühing SunsetRise! Aasta on olnud värvikas, põnev ja mis seal salata, ka omamoodi keeruline. 

Pärast tootmisettevõtte pankrotiprotsessi võtsin täielikult aja maha ja otsustasin end töötuna arvele võtta. Antud  periood andis võimaluse rahulikumalt hingata ning järele mõelda, KUIDAS SIIS NÜÜD EDASI? 

Ettevõtjana olin harjunud olema iseenda peremees. Tagasi mõeldes küll pigem iseenda ori, sest ettevõtjana oled pidevalt vastutav ja üldjuhul ei ole momenti, kus peale tööpäeva saad keskenduda vaid iseendale või perele, sest küll juba neid mõtteid leidub, millega end vaevata. 
Arutlesin ka võimalusena minna tagasi tööturule, et proovida taas mõnda aega teostada end kellegi alluvuses, sest kogemused olid alluvussuhetest vaid suurepärased. Mis siis, et tol hetkel  ei mõistnud, et andsin endast rohkem, kui oleks tohtinud, olles kaassõltuvuse küüsis- alati kättesaadav andes endast pidevalt 120%. 

EI ütlemine ei tulnud kõne alla. Alateadlik programm juhtis  end tundma vajalikuna ning võimekana. Korraks oli hea tunne, et saad olla kasulik ja vajalik, sealhulgas ka teadmine, et järelikult ikka oled ka tunnustatud, kuigi järgmisel hetkel tundsid, et mattud kohustuste alla...

Töötuna arvel olles otsustasin siiski jääda ettevõtjate hulka ning alustasin äriplaani kirjutamisega. Aus olles, ma ei uskunud, et sellisele valdkonnale nagu seda on alternatiivmeditsiin ja holistiline teraapia toetust antakse! Arvasin, et Töötukassa jaoks ei leia bioenergeetiline tervendusprotsess piisavalt tõestuspinda, et see oleks jätkusuutlik ja ühiskonnale piisavalt vastuvõetav ning vajalik. 

Äriplaani kirjutamisele kulus keskmiselt 4 kuud ja aprillis 2018 sain töötukassalt positiivse uudise- projekt kiideti heaks ja 26.04.2018 tuli ettevõtte registrist ka juba kinnitus uue ettevõtte registreerimise kohta.

Tunded, mida sel päeval tundsin olid ühest äärmusest teise. ühelt poolt oli mul väga hea meel, sest see oli siiski ühtviisi ka tunnustus, et olen endiselt suuteline sooritama :), kuid teisest küljest tohutu hirm ja ebakindlus, pärandina lähimineviku kogemusest teadmisena, et ma ei saanud hakkama! 

Viimane tunne juhtis kogu mängu, mis tegelikkuses viis mind siiski veidi ummikusse ennem, kui suutsin kuskilt poolt alustada. 

Kuigi juba praktiseerisin terapeut/nõustajana ning olemas oli väike praksis Viljandis, Päikesekillu perekeskuses oli ettevõttega alustamine siiski hoopis teine aste. Ettevõttega teatavasti kaasnevad püsikulud ja ka riiklikud kohustused maksusüsteemis. Kui ennem oli minu tegevus pigem hobi korras ja ilma liigsete kuludeta, siis nüüd tekkisid juurde kohustused ja sellega kaasnevad suuremad kulud. Mida inimene siis teeb, kui tunneb end kohustatuna? ...läheb lukku ja peas hakkavad keerlema kõik võimalikud MIS SIIS, KUI... mõtted ja arutelud.

Nii ka minuga. Energeetiliselt nullis see aga kogu plaani, mille olin eelnevalt kenasti valmis kirjutanud koos kogu paketiga nagu SWOT analüüs, turundusplaan, finantskava jne, jne ikka need äriplaanile kohased tavalised teemad. 

Meeli hakkasid valdama erinevad HIRMUD. Hirm tulla taas avalikkuse ette, hirm end reklaamida ja tunnustada, seda enam, et olid alles mõni aeg tagasi müttas korralikult kolistanud ja paratamatult kriitik minus võttis sõna "kes Sind ikka tõsiselt võtab, kui alles ebaõnnestusid?" 
Kriitik oli visa ja püsiv! Järgnes hirm olla mitte piisav- "äkki ma veel kõike ei tea ja mis juhtub, kui vastata või aidata ei oskagi?" Fakt, et eelnevalt olin holistilise valdkonnaga juba aastaid tegelenud ja viimased aastad veel eriti intensiivselt ei olnud kriitiku jaoks mingi argument! 

Polnud päeva, kus end õpingutele ei pühendanud, liialdamata tegelesin holistiliste teemadega minimaalselt 4 tundi päevas. Tihti olid õpingud öötundides põhjusel, et osalesin ühendriikide aja järgi veebipõhistel kursustel  6 kuud jutti igal nädalal ja nii mitu korda järjest. Lisaks teraapiaseansid nii Holistika Instituudis kohustuslikus korras, kui ka isiklikust huvist ja vajadusest. 
Arvestades kõike eelnevat, oleksin võinud olla piisavalt enesekindel, sest teadsin, et olin teinud kõik võimaliku, et end uuesti rajale saada täiesti uues valdkonnas. Kuid kriitik minus sellega kergelt ei leppinud, tuli teha tükk tööd, et tekiks arusaam, et kõike ei pea ja ei saagi teada. Inimene ei ole täiuslik ja ei saagi selleks kunagi! Tegelikkuses on see väga hea- annab arengu võimaluse ja põhjuse elada, tundes uudishimu igas uues päevas!

Ühesõnaga hirmudest puudust ei olnud, aga kõik olid ületatavad aidates enesearengus igati kaasa ning AHAAA momendid, mida järjest enda sisesmuses sai avastatud, olid  seda aega väärt!

Terapeudina tööd tehes näen, kui raske on inimestel oma väärtust ja võimekust hinnata, sest oleme enamjaolt kasvanud puudusteadvuses ja võimuvalitsuses, kus asju on  aetud  kaup kauba vastu a-la, kui teed seda, siis saad toda või selleks, et midagi saada, on vaja see kõige pealt ära teenida! 

Missuguse pildi selline käitumisviis lapsele kujundab? Võimalusi on palju, sest mustreid on sadu, kuid üldjoontes on tegemist alusteadmisega, et kõik tuleb raske töö ja vaevaga välja teenida! Kui alateadvus sellise programmiga töötab on ka võimalused millegi saavutamiseks alati läbi raskemate ja aeganõudvamate viiside põhjusel, et genereerid ideid alati keerulisemaid teid pidi. 
Lihtne näide mõne viktoriini küsimuse kohta, kus küsitakse midagi väga tavapärast. Esmalt saad kohe aru, et väga lihtne küsimus. Aga kohe, kui viimane mõte peast läbi on käinud, tekib järgmine mõte, et selles küsimuses peab kindlasti mingi konks olema! Miks muidu antud küsimust käsitletaks!? Tegelikkuses aga just nimelt oli tegemist lihtsa küsimusega! 

Kõik on võimalik, kui ISE endasse usud. Me ei saa kunagi kõigile meeldida ja seda ei ole mõtet minna taga ajama- see ei õnnestu! Kui saad teada, mis on Sinu OLEMUS, siis justkui lähevad uksed lahti ja Sinuni jõuavad inimesed ja sündmused, aidates oma olemust väljendada ja edasi  kanda moel, mis teenib nii Sind ja teisi, kes asjasse puutuvad, tehes meele rõõmsaks kõigil osapooltel!

Mul on täna siiralt hea meel, et elu viis mind sadamasse, kus tagasiteed ei olnud ja tuli leida võimalus hakkama saamiseks täpselt seal, kus tol hetkel olid. 

Kannapööre oli suur aga igati väärtuslik nii hingeliselt kui ka kogemuslikult ja usun, et sellisel tasandil kannapöörded elus, mis põhjustavad väga suured elumuutused on vägagi mõistlikud ja tervendavad kogemused, mis saavad ainult isiksusele juurde anda.

Minu päevades ei ole enam rutiini, sest iga päev on täis uut ja huvitavat, tekitamata hirmu vaid just nimelt uudishimu! Elukvaliteet, mis sellise meelelise muutusega on toimunud on hindamatu, sest ma ei ela enam reziimil "kuidas ellu jääda?" vaid  "mida põnevat ma täna kogen?" 

Põnev ei ole ainult "heasse" kategooriasse langev kogemus. Oluliselt põnevamad on sündmused, mis panevad kastist välja mõtlema ja võtma ka riske ja proovima asju erinevatest vaatenurkadest, kuni jõuad lõpuks välja selle nö. ÕIGE tulemuseni. Teekond antud tulemuseni uudishimu rakendades on oluliselt rahulikum, vaoshoitum, rõõmsam ja huvitavam, sest kõik erinevad vaatenurgad ja proovikivid andsid taas kätte tööriistad, aidates järjest lihtsamatel tingimustel oma elu-olu kujundada ning aktsepteerida sündmusi täpselt sellisel kujul nagu hetkel on.

Sügav kummardus oma klientidele ja toetajaskonnale, kes mind taaskord ettevõtjana aktsepteerisid ning esimeste sammude juures viibisid. 
Olen siiralt ja eriliselt tänulik Teie usalduse eest, tagasiside ja juhenduste eest, ka kriitika ning kihutuskõnede eest, kui kippus taas tekkima tunne, et enam ei jaksa või esines küsimus- milleks see kõik?  Vastus on lihtne... selleks, et olla parem mina!

AITÄH, AITÄH, AITÄH!

Homme, 26.04.2019 on OÜ SunsetRise sünnipäev ja soovin tänutäheks usalduse eest taaskord olemasolevatele klientidele pakkuda võimalust kasutada pakutavaid teenuseid (va. koolitused) 20% soodsamalt terve Mai kuu vältel ka juba olemasolevate broneeringute puhul! 


Kohtumiseni ja päikselisi päevi!

Kristel Kesalo

Stress- kas hukatus või võimalus?

Tänases ühiskonnas on STRESS saanud täiesti tavaliseks sesiundiks ja võib öelda, et isegi ei pöörata enam sellele seisundile erilist tähelepanu, sest kellel seda ei oleks - arvatakse!

"Iseenda eest ei põgene... "                                                             Foto: Anna Volmer Photography

Nõustun üldusese arvamusega - kindlasti on- ilma stressita inimene edasi ei liiguks! Stressi seisund tekitab organismis adrenaliini, mistõttu aitab meil tegutseda ja eesmärke saavutada. Oluline on aga siinjuures teadlikult oma stressi seisundit juhtida, et adrenaliin veres püsiks tasakaalus ja Sulle energiat juurde toodaks. Kui aga pidevalt tegeutseme adrenaliini mõjul ja seda maandada ei oska tekib nö. positiivsest stressist inimese vaimse -ja/või füüsilise tervise allakäik, mis algab esimese astme stressiga, sealt edasi teine ja kolmas aste- mis võib lõppeda läbipõlemisega. Eha Rüütel on väga hästi öelnud: “Läbi saab põleda see, mis juba enne heleda leegiga põleb.” 

Olen kogenud stressi kõiki astmeid - ka läbipõlemist ja nõustun üldiste läbipõlemissümptomitega, milleks on: kergekäeline viiruste ülesse korjamine, krooniliste haiguste ägenemine, üldine väsimusseisund, emotsioonide kontrollimatus- sealhulgas ka VIHA. Süüdlaste otsimine, usaldus on viidud miinimumini nii iseenda, kui teiste osas. Inimese toimetulek iseenda ja teiste eest hoolitsemisega on minimaalne, mis võib viia lõppstaadiumini ehk nö. peaga vastu seina jooksmiseni, mida iseloomustab rahulolematus kõige ja kõigi osas. Olukorrast väljapääsu on antud hetkel raske ette kujutada, kui mitte ilmvõimatu. 

Läbipõlemise etapp on kindlasti väga ohtlik seisund, kus tegemist on nö. enesehävitusprogrammi viimase staadiumiga. Inimene on üldjuhul viidud viimse piirini. Otsustada tuleb, kas jääda põhja või hakata leidma võimalusi ja lahendusi, kuidas  põhjast vaikselt välja ronida. See on moment, kus inimene üldjuhul teeb väga kardinaalse otsuse. 

1) annab alla ja sooritab enesetapu põhjusel, et tunneb end häbiväärselt ja süüdlasena teatud keerulise ja sel hetkel väljapääsmatu olukorra tekitamises ja oma lähedastele kannatuste põhjustamises tundes, et teeb sellega kõigile teene ning teades, et kui probleemi põhjust ei ole - ei ole ka probleemi. Inimese reaalsustaju on sealjuures halvatud. Ta ei oska eristada olulist ebaolulisest! 

2) otsustab võtta vastutuse oma elu üle ja otsib abi teadvustades, et ta ei ole suuteline antud juhtumiga enam ise tegelema ja lahendust leidma. See on justkui alistumine elule ja otsus lõpetada võitlus võimatuga- tingimustega, mis ei kuulu tema kontrolli alla. 

Ise olen läbi käinud mõlemad punktid- kus valmistusin end jäädavalt hävitama- sinna juurde käis ka plaani koostamine- mis on väga oluline tundemärk, et inimene on saavutanud oma põhja.  Mind päästis tookord minu lapsed, eriti just kolmas - tütar, kes oli sel ajal ca 6 kuune. Olen antud olukorrast kirjutanud eelnevates postitustes, kel huvi saab täpsemalt lugeda käesolevas blogis  esimest postitust või tänutundega kirjutatud luuletust oma tütrele "Minust" lehel “Stay with me” . 

Õnneks siiski jõudsin ka otsuseni, et suudan ja soovin olukorrast väljuda ja otsustasin otsida abi. Väljatulek antud olukorras kestis tegelikult ca 2 aastat ennem, kui suutsin hakata funktsioneerima ja taas tegutsema, kartmata taas läbi kukkuda ja leida ennast kasutuna.

Kõik need 2 aastat olid pühendatud tööle iseendaga ja oma sisemaailma tundma õppimisele ning tunnetega kontakti saamisele. 

Tegemist oli äärmiselt raske, kuid tuleb tunnistada, et ka äärmiselt põneva perioodiga. Koorides sibulat kiht- kihilt, avastasin taas ja taas, et tõesti ise loome oma sisemist reaalsust, mis väljendub meie välises maailmas ehk materialiseerub eluna, selle otseses mõttes! 

Meie mõtted ja emotsioonid, mis peituvad tunnetena meie kehas, on võtmeks, kuidas saame teadvustada, missugused on need mõttemustrid, mis meie elu juhivad. Kui teadvustame takistavad mustrid, same hakata teadlikult uskumusi ümber kujundama selliselt, et need elu soodustaks ja lihtsamaks muudaks! Saame muuta vaid seda, mida teadvustame, mistõttu on enesearengu oluliseks tööriistaks oma alateadvusest teadlikuks saamine.

Alateadvuse info on teadliku meele eest peidetud, mistõttu paikneb seal ka hulgaliselt VALESID, mis elu jooksul enesele sisendatud. Enesemuutus ja eneseareng tähendab VALEDEGA leppimist ja ümbermuutmist iseenda TÕEKS, mis edaspidi Sinu elu-olu toetaks, mitte ei seaks pidevaid takistusi. Lisaks salvestamisele on alateadvuse üheks funktsiooniks tegutseda  ka kaitsemehhanismina ja seda viisil, kuidas oleme käsklusi jaganud ehk milliseid valikuid ja otsuseid oleme vastu võtnud.
Seni, kuni ei tule uut käsklust, ei toimu ka muutust!  

Mis on Stress? 

Alustame definitsiooniga Vikipeedias - Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid (näiteks kortisool), mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-veresoonkonnale. Stressihormoonid põhjustavad lihasepinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. 

Sirje Niitra on stressi nimetanud moehaiguseks. Sirje on oma raamatus "Stress- räägivad juhid ja hingetohtrid" öelnud, et see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab ja stressil on üle 120 erineva sümptomi. 

Psühholoog Taimi Elenurmi sõnul võivad stressi põhjustada ühekordsed suured lüüasaamised (nt. töötkoha, staatuse või palga kaotus, kui ka väikeste asjade kuhjumine pikema perioodi jooksul). Kui tuleb näiteks lühikese periodi vältel lahendada mitmeid probleeme ja võtta vastu otsuseid, mis sageli nõuab otsustamist piiratud infoga tingimustes. Sellest tulenevalt aga jõud kaob ja inimene hakkab järjest enam tunnetama, et ei jaksa enam, mõistus ei tööta ja pea on raske ning tihenevad ka peavalud, mis ei lase sellistel tingimustel jätkata- see on justkui keha märguanne inimesele, et midagi on viltu! 

Sirje Niitra on oma raamatus “Stress- räägivad juhid ja hingetohtrid” stressi jaotanud kolme astmesse: 

Esimese aste puhul üldjuhul inimene ise seda ei taju, kuid tajuvad inimesed tema ümber. Inimene on rohkem ärrituv, teeb tavapärasest rohkem vigu, töövõime on langenud. 

Teises astmes tekib juba neuropsüühiline pinge: inimene võib ootamatult naerma või nutma puhkeda, silmalaug võib tõmmelda, kohvitass võib kätte võttes väriseda. Inimene ise ei oska antud käitumisviisile ja sümptomitele seletust anda, kuid ei saa ka midagi sinna parata. 

Kolmas aste on somaatiline tasand- neuropsühootiline pinge on muutunud krooniliseks, kus teatud olukordades hakkavad alati käed higistama, nahk punetama vms. Esineb unetust ja tiheneud on peavalud- eriti aga nädalavahetuse peavalud, mis on tingitud pingelangusest. Kroonilises väsimusseisundis inimesele ei paku miski enam rõõmu ega pinget, elu tundub ühtemoodi hall. Antud staadiumis hakkavad välja kujunema kroonilised haigused ja inimene võib jõuda läbipõlemisstaadiumisse, mida oli juba lähemalt kirjeldatud eelpool.

Siiski ei saa öelda, et stress on ainult negatiivne. Eespool sai juba mainitud Stressi positiivset kulgu, mis on eluks vajalik seisund- PANEB MEID TEGUTSEMA. Sellest tulenevalt on vaja õppida stressi ise teadlikult kontrollima, et antud seisundit positiivselt ära kasutada. Seetõttu on Stress nii HUKATUS- kui ei osata seda tulemuslikult juhtida ning teisest küljest VÕIMALUS end tulemuslikult teostada! nagu ikka siin materiaalses maailmas on alati kaks poolt ja kumbki ei ole tegelikult vale- tuleb vaid osata leida õige vaatenurk! 

Millest stress tekib? 

Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus ja trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. 

Psühholoog Anti Kidron peab sagedasemaks stressi põhjuseks HIRMU, mille seaduspärasus on see, et millele keskendud- sellele jõudu lisad, ehk rohkem hirmu loob hulgaliselt hirmu, kuni paanikahäireni välja, mille tulemusel inimene ühel hetkel ei ole võimeline enam iseseisvalt funktsioneerima “Paljudel on kestev hirm jännijäämise ees. See toob kaasa kahaneva eneseusalduse ja inimene hakkab oma tulevikku nägema põhjendamatult mustades värvides” ütleb Anti Kidron. 

Mida Stress põhjustab? 

Stress mõjutab inimese kehalist enesetunnet, mõttetegevust ja tundeelu, mis võib avalduda südamepekslemises, õhupuuduses, hingamise kiirenemises ilma igasuguse füüsilise pingutuseta. Käed ja jalad muutuvad külmaks, suu hakkab kuivama, võivad tekkida iiveldushood või kõhuvalud. Mõnel tõuseb higinäärmete talitlus, lühiajaline kõhulahtisus või -kinnisus, teisel tihedam urineerimise soov.
Keha väljendab end sooviga vabaneda üleliigsest koormast, kui tajub pingelise olukorra teket. Kõhukinnisust võib iseloomustada sellega, et on hirm end väljendada, mistõttu hoitakse oma pingeid ja emotsioone kinni. Higi eritus, kõhulahtisus ja tihe urineerimine seda sama- aga vastupidisel viisil öeldes, et anna alla ja vabasta oma keelatud tunded, sest see on kehale koormav. Nii alateadlikult kinni hoides kui alateadlikult vabastades on tegevused, mis nõuavad tohutut energiat, sest keha peab tegelema pidevalt reaktsiooniga “ võitle või põgene”. Antud seisund ei lase organismil taasutuda teades, et tegemist on eluohtliku olukorraga ja pidevalt on oluline adrenaliini juurde tootmine, et suudaksid eksisteerida ja antud olukorrast välja tulla.
Kui inimene on pidevalt “ võitle või põgene” seisundis ei saa organism adrenaliini vabastada ja tekibki ülepinge, mis põhjustab ka häireid stressihormooni kortisooli tasemes, mis võib olla väga hüplik ja ebaühtlane. (Kortisool on hormoon, mida toodetake neerupealsetes. Selle ülesanne on suhkruvaeguse või stressi korral anda korraldus maksale ja lihastele eritada vereringesse glükoosi, mis aga pideva pingeseisundi korral kurnab organismi ülemäära) 

Pikaajalise stressi tulemusena võivad välja kujuneda somaatilised haigused ja vaimsed häired, millest sagedasem on neuroos. Neurootilisus avaldub tunde- ja tahteelu muutustes nagu ülitundlikkus, erutuvus, masendus, ärevus, kergesti väsimine. Inimene võib hakata käituma irratsionaalselt ja mittemõistlikult põhjustada sellega sisemist ebakindlust ning kaitsvat ja ründavat käitumisviisi, mille tulemusel võib inimene jääda seltskonnast eemale raskendades selliselt oma olukorda isegi enam. 

Kuna inimene on siiski unikaalne, siis iga organism reageerib stressi põhjustele erinevalt. Pikka aega on teadlased täheldanud, et inimese siseelundite haigused mõjutavad tema hingelist seisundit ja vastupidi. Eriti tihedalt on seos aga sisesekretoorsete näärmete olukorra ja kesknärvisüsteemi tegevuse vahel. Pingete kuhjumise raskeim tagajärg on südameinfarkt. 

Holistilises käsitluses on südameveresoonkonna haigused põhjustatud armastuse ja tähelepanu ning rõõmu puudusest ja pidevast iseenda piitsutamisest, et MA EI OLE PIISAV. Ei ole vahet, mis eluvaldkonna teemadega on tegemist. Kui ikka inimesel on sisendatud uskumus, et ta ei ole väärt ennem, kui ta midagi teeb ja tegemisest on tekkinud materiaalne väärtus, mida saab mõõta ja selle tegevuse tulemusena tekib nö tasu, (kas asja või tänu või tunnustuse näol) siis inimene seda ka teeb, sest nii on programmeeritud. Kui mingil põhjusel aga tasu jääb tulemata, siis on käes pettumuse moment, mis viib inimese KURBUSENI ja sealt edasi juba VIHANI, tappes rõõmu tunde inimese tajusüsteemis, kuna pole põhjust millestki rõõmu tunda - on tekkinud PUUDUSTEADVUS.
Puudusteadvuse seisundist ei ole võimalik vabaneda ennem, kui on tuvastatud tegelikud VAJADUSED, mis ajendavad inimest ennast pidevalt paremini SOORITAMA. Kui sooritus on tulemuslik, tuntakse küll rõõmu, kuid see tunne on väga lühiajaline, sest käib alateadvuse programm- see on hea tunne!- TAHAN VEEL, ja siis veel ja veel ja veel…., kuni ühel hetkel ollakse tegevustest sõltuvuses ( õigemini kaassõltuvuses) ja inimene tajub, et rõõmu tunnet on võimalik tunda vaid tegevustega ja sooritustega seonduvalt, mistõttu tekivad ärevushäired ja oskamatus lihtsalt olla.

Lihtsalt olles tekib VÄÄRTUSETUSE tunne- mida meel välja ei kannata. Ollakse pidevalt orav rattas seisundis ja seesugune kaassõltuvuse vorm meie ühiskonnas on paraku meeletult kõrge. Põhjus on muidugi meie ühiskonna normides. Oleme põlvkondade kaupa õppinud pidevalt midagi tegema ja tegemise eest midagi saama! Ise samal ajal tajumata, MIS meil juba olemas on ja teadvustamata, KAS on üleüldse vajadus veel midagi juurde saada? 

Olles ise põdenud töönarkomaaniat, tean täpselt, mida tähendab olla orav rattas ja kui kaua võtab aega päriselt antud seisundist välja tulek! Tunnistan, et alles hiljaaegu (oktoober-november 2018) juhtus minuga päris “tore” seik arvutiga. Arviti lakkas ühel päeval ilma ühegi teadaoleva põhjuseta töötamast. Alguses tundus see ilmvõimatu, sest alles töö juures olles arvuti töötas ja kui koju jõudsin ja soovisin hakata tasuma igakuiseid arveid- oli arvuti kontaktivõimetu! Sain kohe aru, et tegemist on mingi märgiga, millele pean tähelepanu pöörama. Ei läinud kaua aega mööda, kui sain aru, et see väljendab endiselt vajadust olla tegevuses!
Põhjusel, et olen 4 lapse ema ja loobunud ka ettevõtte juhtimisest võttes ka väga pikalt AJA MAHA, andis mulle teadmise, et olen enda jaoks kõik võimaliku teinud ja kaassõltuvusest üle saanud. Arvuti juhtum näitas aga selgelt- ega ei olnud ikka küll!!!
See oli minu õlekõrs, mis aitas ikkagi olla “kasulik”. Arvutis  üldjuhul kirjutasin blogi postitusi, jagasin näpunäiteid, esitasin küsimusi sotsiaalmeedia kanalites teemadel- kuidas iseenda arengut soodustada? Aega võttis see loomulikult oma jagu, mis andis  ka sisemise rahulolu tunde- et midagi ikka produtseerin, millel on ju ka tulemus - ehk kedagi huvitab minu arvamus või kogemus, ehk kellelgi on abi !? 

Ei salga, kindlasti ka on olnud abi, aga antud momendil ei olnud tegelikkuses ju tegemist päris siira tegevusega! Antud juhul ma rahuldasin iseenda vajadusi- hoides end tegevuses. Sain läbi arvuti juhtumi aru, et olin kuni selle momendini tegelikkuses ikkagi veel sõltuvuses! 

Arvutivaba period oli ca 1,5 kuud, mis aitas mind vajadusest OLLA TEGEVUSES ületada. Seda aga ainult põhjusel, et teadvustasin  antud fakti enesele!!! Kui oleksin olnud arvuti ja maailma peale pahane ja pettunud, et arvuti läks katki, mis on põhjustanud kulud ja katkestuse tööl, siis ei oleks sellest juhtumist vähimatki kasu olnud- minu viha minu sees oleks suurenenud, mida oleksin erinevatele välismaailma teguritele välja paisanud. (võib-olla minu blogi lugeja on ka märganud, et postituste arv on oluliselt vähenenud 😊, mis ei tulene sellest, et mul midagi öelda ei ole, kuid teen seda ainult siis, kui pean öeldut ka oluliseks, mitte ainult iseeneseslikust vajadusest midagi produtseerida!) 

Mis seal salata ka antud postitus on kirjutatud põhjusel, et olen võtnud südameasjaks tegeleda inimestega, kes kannatavad stressi all, kuid ei pruugi seda iseenesele veel teadlikult teadvustada. Postitus peaks andma esmased vihjed ja tunnusmärgid saamaks aru, missuguses staadiumis inimene juba asetseb ja seeläbi astuda teadlikke samme enese eest hoolitsemiseks.

Alljärgnevalt on võimalus testi abil end hinnata, kui suur on Sinu võimalik stressi aste! 

KÜSIMUSED: 

1. Kas ärritud tihti tühiste asjade pärast? 

2. Kas läbielatud närvipingest on raske vabaneda? 

3. Kas muremõtted röövivad ööund? 

4. Kas teised inimesed talitavad tihti erinevalt Sinu tahtest ja antud tulemus häirib Sind? 

5. Kas vaevled tihti süütundes tegemata asjade pärast? 

6. Kas tunned tihti pinget kuklas ja/või õlapiirkonnas? 

7. Kas tarvitad rohkem alkoholi või suitsetad varasemas tihedamini? 

8. Kas Sul on raskusi keskendumisel tööle või õpingutele? 

9. Kas elad hingelisi kriise tavapärasest raskemalt läbi? 

10. Kas tunnetad tihedamalt iiveldust või südamekloppimist, käte higistamist või kuivustunnet suus?

VASTUSED:

Kui vastasid 2-3-le küsimusele jaatavalt on põhjust stressi kahtlustada ja praktikum on kindlasti abiks! 

Kui vastasid jaatavalt 4-7-le küsimusele on ilmselt tegemist stressi II astme seisundiga ja tuleb otsida lahendusi - praktikum on kindlasti oluline, andes pinnase teadvustamaks, mis on Sinu olukorra põhjustanud ja abistades vastuste leidmisel, kuidas sellises olukorras toimida. 

Kui vastasid jaatavalt 8-10-le küsimusele, oled suure tõenäosusega läbi põlenud ja vajad individuaalset tuge, et oma olukord võimalikult leebelt läbida! Võta kindlasti ühendust oma perearstiga ja hakka otsima endale sobivaimat terapeuti, lisaks meditsiinilisele järelvalvele!

Kuidas testi tulemustega rahule jäid?


Kui vastasid jaatavalt 2-7-le küsimusele jaatavalt, siis ühe võimalusena olen kokku pannud 2 päevase praktikumi “Appi olen ummikseisus ja ei tea, kuidas edasi!?” Praktikumi sihtrühmaks on esimese ja teise astme stressi all (eelpool postituses välja toodud) kannatavad inimesed, kelle emotsionaalne kontroll on häirunud ja mõtteprotsessid on takistunud. Võimalik, et on tekkinud ka juba füüsilised sümptomid nagu pinge kaela -ja õlapiirkonnas, peavalud ja immuunsüsteemi nõrgenemine.

"2. päevane praktikum Taagepera lossis"

Esimeses ja teises astmes on võimalik stressiga toime tulla lihtsamini, kuid esmalt tuleb siiski enesele ausalt tunnistada “Jah, ma tunnetan stressi ilminguid ja ma otsin enesele abi- võtan enese vaimse tervise ja füüsilise tervise eest vastutuse ja teen kõik oleneva, et sellest seisundist võitjana väljuda” 

Kui eelnev kinnitus on midagi, millele oled nõus alla kirjutama, ootan Sind kahe päevasele praktikumile, mille jooksul tegeleme:

1) Mure tunnistamisega

2) Mure positsioneerimisega

3) Põhjuse tuvastamisega

4) Põhjuse aktsepteerimisega

5) Mure minna laskmisega

6) Puhastumisega

7) Tegeliku vajaduse tuvastamisega ( äärmiselt oluline etapp- alateadvuslik!)

8) Tegelikust vajadusest lähtuvalt uue eesmärgi püstitamisega

9) Uue eesmärgi visualiseerimisega ja loomisega

10) Kinnitamisega

11) Eesmärgi lahti laskimisega

12) Tegevusplaani koostamisega

13) Koduseks ülesandeks jääb sammude astumine ja vajadusel toetuse palumine.

Nimetan praktikumi maksumust 292€ investeeringuks põhjusel, et see on tõesti odavaim võimalus ennast kätte võtta ja astuda reaalseid samme enese tervendamise suunas - samal ajal end mõnusalt hellitada lastes ja puhastudes Taagepera luksuslikus Lossispaas Wagenküll!

Rohkem Infot praktikumi osas leiad käesoleva blogi Koolituste rubriigist lingilt “Appi olen ummikseisus ja ei tea, kuidas edasi!?

Kui oled juba päris kindel, et vajad toetust ja praktikum on Sulle sobiv viis, siis vajuta allolevale nupule registreerun☟

REGISTREERUN

NB! Registreerumine praktikumile on avatud kuni 17.10.2019 

Hooli endast!

Armastusega ja päikest,

Kristel

Postituses kasutatud kirjandus: 

Sirje Niitra. Stress - räägivad juhid ja hingetohtrid, Sirje Niitra. Äripäeva kirjastus 2004

Vikipeedia Vaba Entsülopeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Stress  21.03.2019

Juhuseid ei eksisteeri...

 

Detsemberis 2016 alustasin praktiseerimist teraapia ja bioenergeetika vallas ja seda päris „juhuslikult“ nagu ikka kõige suuremad ja parimad muutused meie elus aset leiavadki!

"Koolituskabinet"

Tänaseni mäletan päeva, kui tundsin ära oma kutsumuse. Olin teel abikaasaga Viljandist -Tallinna ja rääkisin telefonis oma kauaaegse tuttavaga, keda polnud ca 15 aastat näinud. Võtsin temaga ühendust, kuna nägin teda oma abikaasaga unes ja see kummitas mind pidevalt, justkui sisemine hääl korrutas, et võta ühendust.

Tol hetkel me regulaarselt läbi ei käinud ja justkui polnudki põhjust kontakteeruda. Sel perioodil tegelesin aga aktiivselt investeerimiskullaga Global Intergold, mis andis põhjuse! Helistasin ja leppisime kohtumiseks aja kokku. Rääkisin võimalustest, mida pakkus Global Intergold, mille üle jäi ta mõtlema. Kui õigesti mäletan, siis see oligi põhjus, miks talle tagasi helistasin. Rääkisime kullast ja elust-olust, kuni jutt jõudis tema eluni, mis sel hetkel oli jõudnud läbipõlemiseni. 

Ise olin just ummikseisust hakanud väljuma koos väärtusliku pagasiga, mida antud olukord mulle oli andnud ja õpetanud. Rääkisime edasi, kuni ühel hetkel hakkasid mul pisarad lihtsalt voolama ja süda tagus rinnus, justkui karjudes „Kristel, see on nüüd Sinu hetk- see oli põhjus, miks oled omandanud need kogemused ja õppetunnid ning raskused, mille oled ületanud. Sa oled tulnud siia õpetama ja edasi andma oma kogemusi, mis on väärtuslikud ka teistele!!!“ Tekkis vaikus ja küsisin: „ Kas oled valmis ja nõus olema minu esimene proovi klient? Olen ju selle tee juba läbi käinud, ehk oskan Sind sel raskel momendil juhendada !?“

Praktiseerides vaimset eluviisi, õppisin sel hetkel ka juba Holistika Instituudis, mis andis mulle julgust ja uudishimu nõustamistee ette võtta...

Leppisime kokku esimese kohtumise, mis leidis aset minu kodus. Esimesele kohtumisele järgnes teine, teisele kolmas jne. Ma väga nautisin antud protsessi ning tundsin, kuidas see tegevus pakub mulle rõõmu ja samuti kinnitust, kui vajalik on tänapäeval teraapia olemasolu inimestele.   

Mõeldes tagasi iseenda rasketele aegadele usun, et isekeskis sellest olukorrast väljuda oleks olnud ilmselt väga, väga keeruline, kui mitte võimatu. Mäletan, kui raske oli astuda esimest sammu tunnistamaks, et olen lõksus ja ma ei oska iseseisvalt välja tulla. Mul oli nii HÄBI, et ma ei saanud hakkama ja hea meelega poleks üldse kodust lahkunud. Mulle tundus, et mu otsaette on kirjutatud „ läbikukkuja“, mille peale näitasid kõik näpuga: „Ta ei saanud hakkama, ta läks põhja!“

Jutt levis minu uue tegevuse osas ning mõne aja pärast sain endale väikese kabineti Päikesekillu perekeskuses. Aeg Päikesekillu perekeskuses oli olnud justkui minu inkubatsiooni aeg. Sain endale oma väikese pesa, kus kirjutasin blogi postitusi, õppisin, mediteerisin, olin vaikuses, kuulasin muusikat või mõnda webinari ja loomulikult tegelesin ka nõustamis-ja teraapia tööga, peamiselt veel praktikakorras, kuid peagi sai Töötukassa abiga kirjutatud ka projekt uue ettevõtte teostamiseks.  

Äriplaani kirjutamine andis mulle võimaluse mõtted paberile kanda ning hoolega läbi mõelda, kuidas edasi? Siinjuures väga soovitan lugejatele, kui soovite enda osas miskit teadvustada- lihtsalt kirjutage. Isegi, kui esialgu ei oma aimu ka, millest?, ikkagi kirjutage! Olen kindel, et kirjutate välja midagi väga olulist , mis võib olla tõhus teeots või idee, millest kinni võtta ja edasi sammuda.

 „ Südamesoovidel on kombeks täituda“  nii tõesti on...

" Vaade kellatornile"    

Täna, pärast 2 aastat, olen esimest päeva oma väikeses unistuste teraapia-ja koolituskabinetis imearmsas Viljandi linna südalinna piirkonnas, kus ühest aknast avaneb vaade kellatornile ja teisest aknast mägine maastik väiksematele ja suurematele miljööväärtuslikele majadele. Maja ümbritseb rahu ja vaikus, täpselt nii nagu peaks valitsema iga ühe südames. Kirjutasin kord blogi postituses „Mis on Sinu ümber on Sinu sees...“sellest, kuidas saad enda sisemaailma vaadelda läbi oma ümbruse.  

Minu ümbrus annab mulle märku, et olen jõudnud oma rahu sadamasse ja valmis looma teed sinna ka teistele, kes on otsustanud, et soovivad oma ellu tuua rahu, rohkem lusti ja armastust iseenda ja teiste suhtes.

Minu praksis asub nüüd Viljandis Oru tn 8, vast valminud hubases ja miljööväärtuslikus majas... 

Mul on hea meel, et pärast väikest pausi, mis on tekkinud ühest kohast teise kolimisega ja uue koha sisse seadmisega, olen Teiega koos taas valmis lahendusi leidma!

Usun, et lisaks teraapiale ja nõustamisele on vajalik ka baasmaterjal, mida on oluline mõista, et teraapia oleks tulemuslik. Seetõttu olen loonud lisaks teraapia ruumile ka väikese koolituskabineti, võimaldades lihtsalt põimida omavahel baasteadmiste omandamine ja teraapia läbiviimine inimestele, kellel ei ole võimalik pühendada end täielikult muutumiste teele, kuid siiski tunnevad lähemalt huvi spirituaalsest (terviklikust ja vaimsest) eluviisist ja universumi seadustest, mis ilmselt ületavad kõik kirjutatud seadused- nagu Maltal öeldakse "Sina teed plaane ja Jumal üleval naerab"

Alustan peatselt väikese grupi moodustamisega, kus lisaks teraapia seanssidele käsitletakse kõiki peamisi eluvaldkondasid (heaolu; suhted; tervis; karjäär; elueesmärk; spiritiuaalne eluviis ning enesekehtestamine) baseerudes peamiselt minu kõige esimesete mentorite - auväärsete Neale Donald Walsch’i ja Deborah King õpetustele, mida olen aastate jooksul nende kõrvalt omandanud ja seni ka edastanud üksikteraapiates.

Rohkem informatsiooni antud grupiteraapia kohta juba peatselt saadaval blogi koolituste lehel...

Uudised ei ole veel lõppenud...

"Wagenküll lossispa Taageperas"  

Veebruari lõpus leiab aset (28.02-01.03.2019) 2 päevane praktikum „ Appi, olen ummikseisus ja ei tea, kuidas edasi!? Taageperas Wagenküll lossispaas, vaikses ja rahulikus keskkonnas, kus Teid ootavad lahendused küsimustele ja teadmine kuidas ja kuhu edasi...?  Täpsemalt on võimalik praktikumiga tutvuda SIIT

Mitte midagi siin maailmas ei ole juhuslikku, kõik halb on millekski hea- see ütlus on kordi omal nahal ära proovitud ja täna saan tõesti südamest öelda, et ma ei muudaks oma senises elus mitte midagi! 

Olen tänulik igale ühele, kes minu elus on erinevatel ajaperioodidel oma rolle täitnud -nii neile, kes on täitnud nö. häid rolle, veel enam aga neile, kes on võtnud kanda selle kõige raskema osa ehk etendada kurja ja halba ainult selleks, et oleks võimalik läbi keeruliste olukordade muutuda veel paremaks inimeseks!

"Teraapiakabinet "        

Kui oled jõudnud eluetappi, kus värvid on muutunud halliks ja orienteerumine oma elus koormavaks ja stressirohkeks, on väga oluline paluda abi! 

Tean, kui raske on teha esimest sammu, kuid tea, et Sind võtab vastu inimene, kes on padrikutes piisavalt ekselnud. Mõistan Sind ja koos tegutsedes leiad lahendused, mis toovad tagasi värvid, südamerahu ning elurõõmu.

Päikest Teie päevadesse!

Armastusega,

Kristel