Ma ei saa...., ma pean...!

Milline õudne sõnade järjestus, kuid vaatamata sellele tuleb kindlasti tuttav ette, kas pole? See oli ka minu elus sõnade kombinatsioon, mida oli maha jätta väga raske ja hirmutav. Tagant järele vaadates tuleb tõdeda, et see ongi väga raske, on ju nii palju "kaotada".
Esmalt tundub, et täiesti normaalne on kohustusi täita. Meile kõigile on omased kohustused ja õigused, mida PEAME järgima ja täitma. Täna ei vaidle ka sellele lausele vastu- meil ongi meie õigused ja kohustused, kuid KELLE vaatepunktist, on küsimus?

Ühel puhul teeme oma tööd või tegemisi kellegi pärast või ühiskondliku arvamuse ja nõudmise pärast ja teisel puhul, teeme seda ISEENDA pärast.  Üldjuhul me oleme harjunud oma elu elama järjestuses: OMAN-TEEN-OLEN, (HAVE-DO-BE) kasutan antud väljendust Neale Donald Walsch poolt tsiteerituna tõlkena eesti keelde, mis lühidalt öeldes väljendab mõtteldaadi, kus esmalt pean saama hariduse, siis saan endale unistuste töökoha ja lapsed saan endale lubada siis, kui olen majanduslikult kindlustatud - ja pärast kõike omandatut ja selle tulemusel tehtut, hakkan nautima elu enda ümber.
Pärast näites toodud lapse sündi aga tunneme, et ikkagi on veel puudu üks ja teine asi meie elus ja ikkagi ei ole elu meie ümber veel piisavalt hea! Ikka ja jälle on mingi AGA, mille täitudes alles saame elada täisväärtuslikku elu. See AGA on meie enda poolt tekitatud illusioon- NEVER ENDING STORY! Ärge minge selle illusiooni lõksu, otsustage kohe ja hakake elama mudelil OLEN-TEEN-OMAN (BE-DO-HAVE), risti vastupidiselt. Otsige ülesse iseennast ja saage iseendaga tuttavaks, leidke oma kirg ja armastus.

Alustage südamelähedastest tegevustest ning iseenda väärtustamisest ja kõik saab olema, mis Teie elus on oluline ja vajalik. Lause: "Ma EI SAA olla lasteaia kasvataja, kuna ma ei tule oma eluga toime, PEAN jätkama müügijuhina, ainult siis saan arved makstud" on vale vastus. (Välja arvatud juhul, kui müügijuhtimine ongi Sinu kirg ja teedki õiget asja, kuid sellisel puhul sa kindlasti ei kurda.) Tundub karm ja hirmutav, kuid tõde on see, et inimene on vaba järgides oma hinge armastust. Kui palju oleme kuulnud inimesi ütlemas, et nad on õnnelikud inimesed, kuna nende elukutse on juhtunud olema ka nende hobi, andes võimaluse jagada oma rõõmu inimestega läbi tegevuse, mida ta sisimas üle kõige armastab. Usun, et paljud meist on unistanud tegevusest, kus tal ei teki kohustust vaid see, mida ta teistega jagab on vabast tahtest ja puhas rõõm. Ainuüksi sellest mõelda on vabastav!

Mõelge, kui imeline tunne Teid valdab, kui ärkate hommikul naeratus näeol ja põnevus hinges, mis kõik juhtuma hakkab? Kuidas see imeline päev mind täna üllatab? On raske uskuda, kuid väljendades oma olemust tegutsedes, kaovad mured ja hirmud homse päeva ees, sest miski justkui juhatab meid elus edasi, meie ülesanne on vaid usaldada ning vooluga kaasa minna. Muidugi ei taha ma öelda, et nüüd ainult päike õuel särab -seda mitte! Mööda on aga saanud tormised ja udused päevad, kus torm kõik sassi pöörab ja udus õige teeots kaduma kipub. Selliseid päevi jääb aina vähemaks ja vähemaks, kuni neid enam ei eksisteeri. Jäävad vaid pilvised ja vähese vihmaga päevad, mis meid jahutavad, kui oleme liigsest päikesest üle kuumenenud. Needki on meile vajalikud ja me oleme nende päevade eest tänulikud, sest me oskame  hinnata igat kogemust võimalusena, mis meie ellu paisatakse, need on värskendavad ja aitavad meil elus taas õigeid suundi valida.  

"Mäng, see on väikese inimese töö"   Foto: Rene Riisalu

Mäng- see on väikese inimese töö. Täiskasvanuks saades lihtsalt unustame ära, mis on tõde ja mis on tähtis, et elu oleks mängulisem- tuletame selle endale meelde ja töötame mängeldes!

Takistus -PEAB- tuleb läbida, selleks soovitan:

1. Kirjutada paberile kõik emotsioonid ja tegevused, mida PEATE tegema.
2. Kirjutage nende tegevuste taha vastused, miks te peate neid tegevusi tegema?
3. Kirjutage, mis juhtub, kui te need tegevused peatate? (Need võivad olla emotsioonid või põhjendused, miks te ei saa neid tegevusi lõpetada).
4. Noppige välja takistavad hirmud ja mõelge, mis juhtub, kui hirme läbida? Kui üksi ei julge paluge abi, uskuge, väga paljud soovivad Teid aidata!
5. Lõpuks pange tähele, mis muutuma hakkab, kui olete otsustanud!

Lusti, rõõmu ja püsivust otsingul!

Mis minuga toimub, millega ma selle ära teenisin?

"Mis minuga toimub, millega ma selle ära teenisin?" Kas tuleb tuttav ette? Kindlasti tuleb! olen 100% veendudnud, et kõik me oleme seda lauset oma elus kasutanud. Erinevus on ainult situatsioonis. 

"Igal ühel meist on oma rada, mida käia... "  Meie pere Juuni 2015                    Foto: Anna Volmer

Elame oma tavapärast rutiinset elu, tund tunnilt, päev päevalt, aasta aastalt ja ei pane eriti tähele oma hääle kõla ja infot, mida edastame. Kui ükspäev seda tegema hakkame, siis on tunne, et parem oleks üldse vait. Põhjusel, et info, mis sealt kostub on täis duaalsusi ja ettemääratust. Jõuame lauseni, mida õnnestub meil lugeda, kuulda kõikjalt- Me ise loome oma REAALSUST. Esmalt mõtetena, siis sõnadena ja sealt edasi tegudena, kas siis teadlikult või mitteteadlikult. Keskenduks täna pigem mitteteadlikule poolele!

Oleme käinud koolis, lõpetanud kõrgkoolid jne, ühesõnaga oleme intellektiga olevused. Meil on võime mõelda ja analüüsida, teha järeldusi ning otsuseid. Mida me veel hästi oskame on arvustada!

Väga tihti leiame end situatsioonidest, kus arutletakse kellegi isiklikku situatsiooni, elu, otsust, mida iganes! See tuleb meil nii hästi välja, võtame tuld juurde, satume ekstaasi ja juttu jätkub kauemaks. Kindlasti on tuttav olukord! 
Räägime, kuidas keegi tegi ühe või teise otsuse, sattus täbarsse olukorda ja on seal olukorra keerises. Väga lihtne on jõuda antud tegevuses piirini, mis võib Sinu jaoks, kes arutled teiste tegemiste üle, osutuda ohtlikuks reaalsuseks. 
Üldjuhul, sa poetad kuskil arutelus mõne lause, mis hakkab Sinu reaalsust kujndama. Mis on sealjuures aga kurb - teed seda tahtmatult! Enesele teadmata oled oma hinge skripti kirjutanud ühe või mitu kõrvalteed, mille pead läbi käima ennem, kui jõuda tagasi kiirteele.  Need saatuslikud laused on midagi sarnast: "ma ei saa aru, kuidas tal...; mul ei mahu pähe, kuidas see õnnestus ei õnnestunud...; Miks ta nii tegi, on küsimus... jne jne. 
Sellised sõnade kombinatsioonid edastavad alateadvusesse info, et tahad need situatsioonid järele proovida, kuna ei saa nendest aru!

Universum võtab soovi vastu ja kuvab Sulle sarnase olukorra, kus on isiklikult võimalik antud situatsioon läbi elada. Siin ei mängi aga rolli sinu enese HINGE tee, vaid sa oled pööranud sisse kellegi teise hoovi, et lähemalt VAADATA ja KOGEDA. Olles seda teinud võib tunduda antud situatsioon sulle kuidagi võõras, Sa ei mõista, miks on see sinuga juhtunud? Esitadki endale küsimusi,: "Miks see minuga juhtus? Mida olen teinud, et minuga sellised asjad juhtuvad?!" Vastus on lihtne - oled elanud kellegi teise elu ja Sind on seeläbi pandud tema elukogemusi maitsma.
Kas nüüd on Sinu vastus samasugune nagu siis, kui võtsid õiguse kellegi elu arvustada? Kas on lihtne otsustada, kuidas käituda ja mida teha? Üldjuhul on vastus eitav. Situatsioon võib olla ka kordades raskem, sest sind pannakse proovile. Leia tee labürandist välja ja sa oled kogemuse võrra rikkam.

Sinu duaalsus on lahendatud. Nüüd tead, mis tunne on seista ühes otsas ja tead, mis tunne on seista ka teises otsas. Läbitud on jällegi üks elukogemus, millest loodetavasti on saanud taas üks õppetund. Kui antud õppetund on läbitud ja sa oled enda jaoks teadvustanud põhjuse ja tagajärje vahelise seose, ei pea enam kartma, et seisad taaskord küsimuse ees: "Miks see minuga pidevalt juhtub?" 
Kas on võimalik, et saad nüüd oma isiklikku kiirteed jätkata? 
Seda ei oska mina vastata, on võimalik, et sul on veel mõni kõrvaltee läbi käia, kuid kindel on see, et püsivuse ja tahte korral õnnestub sul lähim tee KIIRTEELE tagasi leida. On vaja keskenduda OMA teele, siis juhivad teeviidad Sind eluteele tagasi sujuvalt ning ümbersõite ja kõrvalteid on elus järjest vähem.

Head teed...

Ootused, ei lase tulla...

Üldjuhul kõik teame, kuhu koondame tähelepanu, koondub energia! Koondatud energia hakkab Sinu jaoks tööle... samuti kuuleme ka soovitusi- "korrake positiivseid, jaatavaid afirmatsioone", kuid ikkagi midagi ei liigu eesmärgi suunas!?

Kus on siis tõde? Mida uskuda ja mida mitte? 

Mõlemal juhul on tõde olemas, see on piltlikult öeldes kahe teraga mõõk! Ühes otsas oleme oma eesmärgi püstitanud ja energia hakkab meie jaoks tööle. Teises otsas on aga klammerdumine. Soovime teatud tulemust nii palju, et ei suuda keskenduda enam oma tavapärasele elule. Antud eesmärk on vallutanud kogu meie tähelepanu ja aja. Ühel hetkel justkui ei suudagi enam millelegi muule keskenduda, kui oma püstitatud eesmärgile või soovile. Kirjeldatud punkti jõudes oleme  kukkunud iseenda kaevatud auku ja sealt välja ei saa ennem, kui loobud või lased lahti oma  tekitatud kinnisideest. 

Elu üks lihtne tõde on see, et tuleb saavutada tasakaal ja mõõdukus. Ei ole vahet, millega tegeleme. Oluline on õppida tegutsema nii, et keha, meel ja vaim on üksteisega tasakaalus, ainult siis harmoniseerub meie ümbrus ime väel ja igasugused ummikseisud hakkavad sujuma ja lahti hargnema nagu lõngakerad sündmustena üksteise järel, mis tunduvad esmapilgul kokkusattumustena, kuid järele mõeldes ei ole võimalik, et sellise täpsusega sündmused üksteise järel saavad toimida juhtumisi! 

Lahenema hakkavad olukorrad täiesti "juhuslikult". Sinu ellu tulevad uued inimesed, teatud inimesed jäävad tahaplaanile, hakkad olema nö. õigel ajal õiges kohas, sulle pakutakse erinevaid võimalusi lahendustena- tuleb vaid teha nö. õige valik. 

Kuidas on võimalik õiget valikut teha? 

Õige vastus tuleb alati järsku ja kohe ja see tundub sel hetkel ainuõigena. Juhul, kui mõistus hakkab südamehäält segama, tekib iseendaga arutelu.  Hakkad erinevaid olukordi hindama ning läbi mõtlema. Antud tegevus annab märku, et oled rajalt kõrvale nihkunud. Elu on näidanud, et kõige õigemad otsused tehakse hetkega - lihtsalt tead, et pead üht või teist asja tegema, kuskile minema, kellelegi helistama jne, jne. 
Veidi pikemalt saad valikute teemal lugeda postitusest "Olla või mitte olla... see on valik!"

Olen olnud nii kaua, kui end teadlikult mäletan EESMÄRKIDE inimene. Koolieast juba mäletan, kuidas valisin eeskujuks välja endast veidi targema õpilase, kellega hakata end joondama. Tekkis nii öelda hasart - kas suudan olla temaga ühel tasemel, kas saan kontrolltöös viie nagu tema või saan nelja? Loomulikult saades nelja, tundsin end rumala ja hädavaresena, kes pole veel piisavalt hea, et väärida kiitust- Tubli, said hästi hakkama! 
Koolipingist ülikooli, jätkates sama mustrit ja ülikoolist tööpostile, ikka jälgides sama mustrit, kuni vastu tuli ummikseis. Aga sellest olen oma blogis eelnevalt juba pikemalt kirjutanud. 

Sellised mustrilised käitumised on meie sisse kodeeritud uskumustena, mille järgi alateadvus töötab. Üldjuhul on mustrtid mällu kootud kuskilt lapsepõlvest või noorukieast, olles mõjutatavad keskkonnast ja ümbruskaudsetest olulistest inimestest. On mitmeid võimalusi, kuidas mustrid ehk uskumused meisse on istutatud. Need võivad olla tulnud meie vanematelt, õpetajatelt, vanavanematelt, treeneritelt või teistelt inimestelt, kellele alt ülesse vaatasime ja keda usaldasime.

Näiteks võin tuua situatsiooni, kui vanemad mind 3 aastaselt  hetkeks üksi jätsid, kuni jõudis minu juurde vanaema. Mulle öeldi vanemate poolt "Kristel ole nüüd tubli, emme ja issi peavad minema, kuid vanaema kohe tuleb sinu juurde, sa oled tubli türdruk saad kindlasti hakkama!"  Sellest piisas, et minu elu alatiseks muuta. Sel päeval, kui antud uskumuseni jõudsin (läbi piinava migreeni hoo, mis kestis 2 päeva, kuni minu kursuse juhendaja suunas mind oma uskumusele). Koodi lahendas uskumus, mille olin kodust kaasa võtnud - vabakasvatus ja sellega kaasnev vastutus. 

Olin täielikult hämmingus kui see lugu pinnale tuli! Olin alati hinnanud, et meil oli vabakasvatus. See tundus privileegina, et saime iseseisvalt otsustada juba suhteliselt varajases lapsepõlves oma elukese üle. Kuid samas teadvustan nüüd, et loomulikult oli see lapsele katsumus, kui nii varakult tuli hakata iseenda eest vastutama. Ei olnud kedagi süüdistada, kui tegid ühe või teise otsuse. 
Siiski ei saa öelda, et kuidagi saan oma minevikku kahetseda. Kui ei oleks olnud antud uskumust, ei oleks ma kindlasti olnud nii ambitsioonikas ja edasipürgiv. Antud kasvatusviis andis mulle võimaluse olla julge ja teha pööraseid valikuid, kuna olin otsuste tegemist juba maast ja madalast harjutanud. 
Kõigel on aga piir ja lõputult ei saa edasi ja edasi pürgida.  Kui piir tuleb, siis inimene murdub ja siin punktis ongi igal ühel meist valiku koht. Tuleb langetada otsus, et nii enam edasi minna ei saa ning miskit on vaja muuta! KUIDAS on esimene küsimus ja sealt rida järgmiseid küsimusi...!?

Esimene soovitus on siiski AEG MAHA! 
Antud hetkest alates lähevad meeled lõdvestunud seisundisse ning adrenaliini produtseerimine organismis lõpetatakse, mille tulemusena kortisooli tase langeb. Kui keha ja meel on lõdvestunud hakkavad kuskilt Sinuni jõudma vaiksed sõnumid. Esialgu ei pruugi neist aru saada. Võib tunduda, et tore küll, nüüd hakkan veel hulluks ka minema!  Saan Sind lohutada - kaugel sellest- see on märk, et sinu ISE soovib sinuga kontakti saada ja anda sulle juhtnööre, KUIDAS edasi!?

Esialgu on ennast väga keeruline usaldada põhjusel, et oled väga katki. Loomulikult soovitan ma selles etapis leida tee terapeudini, kes aitab Sinu situatsiooni suuremas pildis teadvustada. 
Peagi hakkab Sinu enesetunne paranema ja ilmnema ka teadmine, miks oli vaja see periood elus läbida? Eelpool kirjeldatud kahe teraga mõõk hakkab oma olemust lahti lõikama. Saad aru, miks oli vaja kogeda üldjuhul väga  koledat ja rasket perioodi. Antud periood tõi Sulle teadmise ja oskuse, kuidas tuleb erinevaid situatsioone elus hinnata ja kuidas tulevikus rasketest olukordadest üle olla ja mitte langeda madalatesse emotsioonidesse. 

Raskest elusituatsioonist väljatulek arendab Sind end usaldama ja õpetab oma intuitsiooni kuulama. Eneseusaldusest saab harjumus ja seetõttu muutub elu üha ilusamaks, päikselisemaks ja lihtsamaks, olenemata sellest, et elu rütm kohtab endiselt paremaid ja kehvemaid hetki. Vahe on aga selles, et enam ei ole vaja sildistada elu situatsioone, sest sa ei tea veel, kas tegemist on hea või halvaga isegi juhul, kui antud hetkel oleme võimelised hindama seda situatsiooni heaks või halvaks!

Siinjuures võtan postituse kokku Artur Alliksaare luulega "Aeg"

    "Võta AEG MAHA ja vaaata, mis juhtub!"

    Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
    On ainult hetk, milles viibime praegu.
    Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
    Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.
    
    Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
    Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
    Elul on tung kanda edasi elu,
    jällegi Kronos et saaks mõne lelu.
    
    Ei ole möödund või tulevaid aegu.
    On ainult nüüd ja on ainult praegu.
    Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
    Ainuski silmapilk teisest ei kattu.
    
    Ei ole mõttetult elatud aegu.
    Mõte ei pruugigi selguda praegu.
    Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
    Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
    
    Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
    Alles jääb hetk, milles asume praegu.
    Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
    kui seda jäävust ka meeled ei taju.

Võta aega, kui enam ei oska...

"Maailm minu sees"

Blogi "Maailm minu sees" on inspireeritud mõttest, kus soovin edasi anda lugusid elust enesest, ideid ja meetodeid oma kogemustest inimestele, kellel on soov ja tahe leida ülesse oma TÕELINE MINA, nimetagem seda siis ISE-ks, HINGE EESMÄRGIKS või laiemalt väljendades VAIMUKS. 

"Vabasta end puurist, särav hing"                 Foto: Anna Volmer Photography

Olles ise alustanud muutumise teekonda rohkemal ja vähesemal määral aastast 2006 , jõudsin murdepunkti oktoobris 2014. Taassünni tegin läbi, novembris 2019   , kui alustasin taaskord algusest  koos hinnalise pagasiga, mis aitas oma elu kujundada juba hoopis teisel tasandil. 

2020 uue tsükli ja suurte muutuste aastal olen oma elus teinud väga murrangulised valikud ja leidnud tee ühtsusesse.
Olen kogenud hinge kasvamise protsessi erinevaid verstaposte ja täna elan oma kõrgema teadvuse juhatusel, mis laseb tunda rahu sellega, mis ilmneb.   

Tunnen end täna kindlalt ning tasakaalukalt, et  oma oskustega teadlikult toetada ka Sinu elu suunas, mis võimaldaks tunda suuremat rahu ja rõõmu oma igapäevastes toimetustes.

Ma ei soovi jätta muljet, et olen  teekonna lõpetanud. Spirituaalse inimesena olen kindel, et kasv on jätkuv ning igavene. Läbime järjest erinevaid tasandeid ja kes teab, kui palju neid on ja kui paljuks me inimesena või hingena võimelised oleme? Iga tasandiga toimub energeetiline muutus ja koos energeetilise muutusega kaasneb hinge areng ja elu muutus füüsilisel tasandil. 

Olles ise märganud muutusi oma sisemuses, iseenda käitumises ja saanud kinnitusi selleks ka elus väljaspool mind,  saan anda kogemusi edasi läbi oma olemuse, lugude  ja tegude. Inspireerida inimesi leidma eneses jõudu ning usku, et igaüks meist on unikaalne looming, mis ootab väljendumist just sellisena nagu tegelikult oled, mitte hoidma end maskide varjus, sest hirm üksinduse ees ei lase avaneda.

Hirm end avalikustada tervendajana oli ka minu suurim hirm- sest kuskil mälusopis oli teadmine, et omada võimeid reaalsust muuta on karistatav ning alandav. See hirm oli alateadlik hirm minu hingemälust, takistades mul avaldamast oma täit potentsiaali. Kõik, mis on juhtunud on juba juhtunud- MINEVIK. 
Muutusi on võimalik luua aga OLEVIKUS, kui teadvustame, mida muuta soovime ja julgeme ka astuda samme nende suunas?  

Selleks, et tuua oma ellu rõõm ning rahulolu on vaja välja uurida, kes sa oled ja miks siin oled...? See, millega me igapäevaselt tegeleme hingele tähtsust ei oma. On aga oluline, kuidas oma olemust väljendame.

Anna endale võimalus näha, kuidas tegelikult meie maailmas asjad toimivad...

Armastusega,

Kristel